| Pääleht |
Uudissõ |
Elo |
Märgotus |
| |
|
|
| Hää sõna om rohos | | Mullõ omma tohtrõ pall’o hääd tennü. Nä uursõva minno, löüdsevä halva as’a ja lõiksiva tuu är. Mullõ anti keemiät ja rohtõ. Nii sai ma pall’o aigu ellä. Roho lõppiva otsa, a mul oll’ nii rassõ tohtrõ mano minnä. Illos suvi ja süküs sai otsa, jo tulli jõulu ligembäle. Võti hinnäst kokko, avitaja oll’ ka umast käest võtta. Tohtri Siiri oll’ nii hää, tä uursõ minno egäst paigast ja lasksõ pruuvõ tetä. Tä kõnõl’ nii ilostõ, opas’, kuis ruuhi võtta ja hinnäst ravvi. Kõik õe olli väega hääkese. Mul oll’ väega hää miil, hää sõna ravi kah. Magasi häste.Suurõ, suurõ tenosõna tohtrõlõ.
Ilme (78) Võrolt
| | Mis sa arvat? |
Kos mi sõs elä? | | Kõnõldas jo, et kiräsaatmisõ hinda tulõ nõsta. Postimiis kirot’, et Euroopa Liit nõud hinna nõstmist.
Tuuga tulõ mullõ miilde 1952. aastak. Sugulaisi pere oll’ 1941. aastagal külmäle maalõ saadõtu. 1952. aastagal sai tütär Lea tagasi Eestihte. Mõnõ ao elli tä mi perreh.
Seimi, söögi mano iks kruus piimä kah. Lea es juu. Mu esä kässe iks juvva. Lea kostsõ tuu pääle: «Või-i juvva, selle et Stalin ei lupa!»
Mäletäjä
(kirotaja omma toimõndusõlõ teedä)
| | Mis sa arvat? |
|
|
|