| Pääleht |
Uudissõ |
Elo |
Märgotus |
| |
|
|
Vast egäüts tiid, kuis munnõ seest kanapoigõ kätte saia. Vanastõ haudsõ kana esi uma poja vällä, istõ pesä pääl kolm nädälit. A nüüt om kanapoigõ haudmisõs tettü säändse lämmä kotusõga ruumi, kon hoitus kana haudmisõ lämmi seen. Kolmõ nädäliga omma kanapoja käen.
Ma käve uma naasõga Vinne aol üte keväjä turun ja ostimi broilerkanapoja. Kül nä olliva armsa. Tsiutsõva ja lindlivä. Koton pannimi nä algusõn sannaruumin suurtõ pappkasti ja tarvitimi inkubaatori lampi. Vinne aol oll’ elektri otav. Tuuperäst võisõ tuud 500-vatist lampi palota küländ tihtsäle.
Ku kanapojõl kõtt täüs, lätsi näide silmäluugi õkva kinni ja nä jäi tollõ lämmindandva lambi ala magama. Huult oll’ pall’o, esieränis sis, ku tahtsõt, et kõik nä ello jääsi.
Ku nä suurõmbas kasvi, lasimi näid kõrvalhuunõ taadõ aida, kon päälelõunanõ päiv näide pääle paistu. A ega nä kõikaig päivä kah es taha.
Mu naanõ tekk’ näile var’oaludsõ. Esi tõi pikä lavva, miä kanakuudi aknõmulgust aia lõppu küündü. Lavva pääle lei häste tihtsäle pulgakõsõ, õkva nii suuri vaihidõga, ku kana sammupikkus oll’.
Nä harisiva är ja naksiva tuud piten üles ja alla käümä. Ainukõnõ hädä oll’, et ku üts tahtsõ üles, sõs tõnõ jäl alla tulla. Sis pidi kiäki tiid andma. A kana es tii tuust vällägi, alosti vahtsõst umma tiid.
Nä olli armsa tsirgukõsõ. Naanõ helläs’ näid väega. Võtsõ üskä põllõ pääle ja hoitsõ kattõ kätt ümbre. Tuu miildü näile, selle et saiva lämmind. Et kõik kõrraga es saa üsän olla, sis tekkü järekõrd. Kõgõ oll’ üts kanakõnõ uutmisjärekõrran, küküt’ kõtukilõ orrõ otsan. Broileritele miildü hindä istmõkorgunõ orrõkõnõ.
Lõpus harisiva nä üsänolõkiga nii är, et naksivagi tahtma kõikaig üskä. A jovvat sa kõik aig näid üsätä, muud tulõ kah tetä. Tuud nä es tiiä, naksiva takan käümä.
Millegiperäst nä mu takan es käü, a mu naasõ hannan külh. Toda suurõs kasumisõni. Kõik aig hannan. Kanaimä mis kanaimä!
Mandli Sulõv
| Mis sa arvat? |
|
|
|