| |  Pääleht |
| Uudisõ |
| Elo |
| Märgotus |
| Intervjuu |
| | |
|
|
| | | Küla Karla: Talin äi ole üksi mette terve Eesti! |
| | | | | | Küla Karla hoit Hiiomaa ja kõgõ Eesti elol silmä pääl. | | | | |
Hiiomaa miis Küla Karla kõnõlõs egä nätäl saarlaisilõ ja hiidlaisilõ Kadi raadion ummi mõttit ja tege aolehte Oma Saar egä riidi üte jutu.
Karla kõnõlõs ja kirotas uman keelen ja maarahvalõ tähtsist asjust. Ummi mõttit oll’ tä nõun ka Umalõ Lehele jagama. Proovimi sis, kuis om timä hiiokeelist juttu lukõ.
Tere, Karla! Kiä Sa õigõlõ olõt ja mis keelen sa kõnõlõt-kirotat?
Kui ma soole täitsa ausald ütle, siiss ole ma Aapsalu linnes sündind iidlane, kis oo preet kohvilähker, sennepärast et ma ela iidlaste peelinnas Kärdel, a juured oo Kassaris ning senne järgi ole ma jänesesaaremees. Jänesesaare nimedusel oo kaks seledust: Kassari oo üppava jänese kujuga ning seel oli vanaste palju jäneseid olnd. Sa p`tea, et Iiumaal oo kuus erinevad murragut ning sii oo midad neljakümne nöukse seltsi, mille segast ma kaks tükki soole jüba kirje pani.
Ma kerjuda eesti keeles komes keeles: nee oo eesti keel, iiu keel ning segamisi iiu-saare keel. Nehja, reekimisega oo sedasammatigid. Vene keeles ma sa kerjudamise-reekimisega akkam, saksa keeles ka vehe natust, a inglise keeld oska ma nenda palju, et omale kallale ma saa naad küll, a kallald änam ee äi saa. Kui sa nüid muistsid, mes ma soole ütlesi...
Kuis teil sääl Hiiumaal taa elokõnõ lätt?
Na, mes ma senne küsimese peele oska öölda? Saarlastel leheb eesti, nendel oo jo ead naabrid ka. A peele nalja tegemise midad muud äi olegid, millega iidlast nendega veel ründu pista jülguvad. Sest vaada – meitel oli siis Iiumaal veel kümme vai vehe rohkemgid aastaid tagas inimesi midad kaheteisme tuhande ringis ning Kärdelgi neli tuhat. Nüid oo sedasi, et üheksma-kümne tuhande vahel meitid oogid ning noored lehtvad jooniga, mindakse kas ühna perega menema vai köidaks mandri peel ning Saaremaalgid tööl. Nehja, Kärde rahva arvu kerjudamisel köib jüba aastaid kolm ette. Midad äi liigu ning uut verd ka kuskispool peele suve iidlaste sii pole. Vöimu juures oo ka keikse aeg ühed ning samad näud nat ölleka ukse taga ja iidlane oo nii tolgus, et valimiste aegu eeledab ikka üht ning sama ja pärast kirub seda sama, kidast ta valind oo. Ma usu, et Ave Alavainul oo öigus, kui ta ütleb, et Iiumaal pole möne aasta pärast peele pintsunäride ning lammaste änam kidast jeend. Nehja, kui nüid peenima sönaga öölda, siiss regiunaal poliitiga tehendab meite jäuks nenda palju, kui et valitsuses oo nöuke minister olemas, a moo teeda pole sennelegid portvelli antud.
Määndse omma saarõrahva murõ ja rõõmu? Kas kalla õks meren om? Vai olõt maamiis ja piät põldu?
Mure oo see, et inimestel pole öiged tööd, neh Körgesaare kalatehas aedi jo ka pankrotti ja see töö, mes saa teed, sennega ojad ädapärast leiva laua peel, äi muud midad. Muidud sii oo ühna mütmeid nöukseid virmast, kis plast massist egatsugu vidinaid tegevad, a rabamist oo seel palju. Äga sii jo teeb mis suurtööstust tehja saagid, sest praami pilledi ind oo suvel sedas, et täispilet oo 45, söiduautu 95 ning pronn oo sennel 50 krooni. Sedas tulebkid välje, et kui sa Talinas peed ee köima, siiss alla jäkubsoni ee mette katsugid. Veuautu oo 380 ning puss, kus üle 23 koha oo 980 krooni üks ots. Neh, eks sa rehkenda nüid, kui palju virma peeb peele maksma, et siit midad mandrile viie ning ma ole sedagid kuulnd, et turist äi taha ka mette tulla – ermus kallis.
Neh, rööm oo see, et sii oo vaikne ning rahulik elada, eriti talve, kiskid soole peksa äi paku ning sa saad kadagade vahel mere eeres luusima köia ning jövad senne aeaga mütu korda uuest ümber sündida, kui sa moost öigesti aru saad...
Kui ma soole ütle, et ma ole kalamees, siiss ma valeta. Kui ma ütle, et ma pole, siiss ma valeta ka, sest vörku laskmas ma ole köind ning kevade saab ühna ulga ussist ee liutat. Pöllumihe ammediga oo samate. A seda ma vöi soole küll ütelda, et viimati olid mool tuhlid maas kümmekond aastad tagas – siiss jätsin järgi, kui ühe sui sedamodi vihma andis, et kui ma pöllale leksi, siiss kajagad arjudast seel ujumist. Ma ole muidud elus keiksugust ammedid pidand, a kui sa saarlastele ee äi kitu, siiss ma vöi soole öölda, et viimased viisteist aastad ole ma änamasti ajakirjanig olnd.
Miä om Sullõ taa Eesti elo man perämädsel aol rõõmu ja murõt tennü?
Eesti elu koha peeld teeb röömu see, et lootus oo ikka alles, et kui äkist lehebkid meite elu nüid peele valimisi paramaks. A preet ma seda äi usu, sest kui see valitsus joba riiuga valmis tehti, siiss eed nahka seel oota äi ole. Ning röömu saaks siiss tundma akada, kui ühekorra sedamodi mötlema akadakse, et Talin äi ole üksi mette terve Eesti. Ning Eesti elu leheks tüki maad rikkamaks, kui kiskid tahaks ning öpiks venelastega asjad klaariks tegama. Preet oo meite poliitiga senne koha peeld tähtsust täis nat vöörmündri jäär ning mette üks toll järele äi anna.
Kuis säältpuult paistusõ tõisi väikeisi – kihnlaisi, mulke, võrokõisi ja setodõ – tegemise? Miä om häste, miä kehväste tettü ja midä viil pidänü tegemä?
Kihnus ma köind äi ole ning kis senna leheb, sennel peeb ühna kuke süda sees olema, sest ma ole kuulnd, et Kihnu naised oo nenda kanged, et nad äi pidand meesterhavast saare peeld änam ee laskma. Mulkidest ma p`oska suurd midad öölda, a vörulaste ning setude eel oo jo kinaste meitelgid kuulda, mes sennest, et televiisuri kaudu. A kui ma sii ühe peeva vaatsi, siis oli täitsa uvidav, müs moodi see va Kontra kedramist ning kraasimist öppis. Nehja, senne järgi, et nöukest asje näidedakse, tehendab seda, et tei olete ennast saand maksma panne. Setudest ma p`reegigid – nee jo nöudvad oma öigust ühna Toombel taga. Keikse rohkem ma teegid vörulastest, sennepärast et üheksakümnendade alguses oli Iiumaa nat mingitsugune magneet, mes jüst Vörumaald inimesi siie vidas. Osa jähi, osa leks menema ka, a ma tunne ise ühna mütud vörulast, kis keik oo ea järje peel ning pole ma kuulnd, et kiskid oleks joomakoeraks akkand.
Soovi midägi võrokõisilõ.
Ma soovi teitele, eed vörulast, et kui teitel kinnelgil akkamist üle jeeb, tulgu Iiumaale vaatme, ähk annab sii ka midad ee tehje. Meitel küll mägest soole pakkuda äi ole, a kajagaid ja kadagaid oo erpsast ning sügise, kui teitel joba kraadiklaas külma näidab, köime mei sii veel pintsagu veel: meri ojab jo sooja...
Küsse Rahmani Jan
| | Mis sa arvat? |
|
|
|
