Nummõr 126
Jürikuu 10. päiv 2007
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Perv tsungitu, tii tsurgitu
  • Uudisõ
     
  • Taloliidu» raadiotelefoni pandas seo suvi kinni
  •  
  • Adsoni-võistlus peetäs timahava Rõugõn
  •  
  • Oodõtas Hurda preemiä kandidaatõ
  • Elo
     
  • Tüümehel sai Soomõst viländ
  •  
  • Koolitiinjä rassõst elost Plaani koolin
  •  
  • Havve bussipiätüse nimi pidänü olõma Sarvõ
  •  
  • Apõlsiini ja ahokartoli
  • Märgotus
     
  • Mõisahe ja küllä
  • Intervjuu
     
  • Küla Karla: Talin äi ole üksi mette terve Eesti!
  • Vällamaalt
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Havve bussipiätüse nimi pidänü olõma Sarvõ
     
    Võro-Saalusõ tii pääl om Kolepist veidükese Saalusõ poolõ sõitõh piätüs Havve. Tuu ei olõ ei võro keeleh, ei kiräkeeleh. Võro keeleh piäsi olõma Havvõ ja kiräkeeleh Haue (sõnast haug). Sändsenimelidse inemise elli sääl taloh kah lühkeist aigu. Nii kavvõndah, ku tiidä om, oll’ talo nimi, mille man bussipiätüs om, Sarvõ. Ussõ käepideme olli tuuh elämiseh kas lehmä vai oina sarvist: üts õks uhkõmb ku tõõnõ.

    Hariligult om egäl kotussõl uma nimesaamislugu. Kolepi küläh oll’ innevanast mitu küllä, ütte noist kutsuti Soemõtsa küläs. Vist tuuperäst, et sääl nukah oll’ olnu hulga sussõ. Raudsepä Ludvi Lõvaskilt tiid, et nimi Raudsepp sai nii, et esivanõmbist oll’ kiäki olnu sepp. A talonimi oll’ tuuperäst Lõvaski, et tuuh taloh oll’ elänü miis, kiä muud es tii ku ilmast ilma jutust’. Timä mõistsõ üteldä nii, et oll’ hüäste üteld. Nii saigi tuu lõvvapooligu perrä talonimes Lõvaski ja om täämbädse pääväni. Mu imäpuulsõ esivanõmba omma Aia nime saanu tuuperäst, et vaaresä oll’ Vahtsõ-Kasaritsa mõisah aidnik: Aidnik-Aija-Aia.

    Sarvõ talo nime kotsilõ ei tiiäki kimmähe üteldä, kas oll’ talo nimi pant noidõ sarvi perrä, vai panti sarvõst käepideme talonime perrä. Innevanast sääl taloh elänü inemiisi kotsilõ oll’ ütelüs: esä oll’ Sarv, poig oll’ Sarv, a pojapoig oll’ Rõngassarv.

    Lännü saandi edimäidsi aastakümnide Sarvõ talo inemiisi ma eski mälehtä. Talo peretütrigu olli mu imäga üteiälidse. Näide immä ei olõ ma nännü, a mu imä om Sarvõ mammast ütte-tõist pajatanu. Nimi oll’ täl Maali (Amalie) ja tä oll’ peri Mulgimaalt: üts kangõ talopernaanõ. Täl oll’ umal valitsõmisalal kõva kõrd. Ku eläjä laudah olli uma jao süüki kätte saanu, es tohe kiäki piuksugi tetä inne, ku vahtsõnõ söögiaig käeh oll.

    Vanal aol tetti mitmit talotöid talguga: kartolivõtminõ, rehepesmine, maakündmine, sitavidämine ja laotaminõ. Laotõdi vikluga, a Maali arvas’, et nii ei olõ määnegi tüütegemine. Laota tull’ ilma viglalda, kässiga. Samma miilt oll’ ka Otsa talo pernaanõ Leena. Tõistrõ vanaimä Leena om mu mälehtüisih periselt olõmah.

    Ku Sarvõ tütrigu Armilda, Leida ja Terese jo muial elli, tulli õks vahel umma latsõao koto kaema. Näide kunaginõ mõtsatii läts’ meist müüdä. Ütel suvõl tulli mõtsast, peoh mõtsalilli ja vesi silmih. Mälehtüse müüdälännüst aost olli nii ilosa ja kodomõts nii kallis, et kuigi ilma silmäviildä es saa. Parhillatsõs ei olõ inämb kedägi tulõmah, a Sarvõ talo nimi om õks jäänü.

    Bussipiätüse silt om õkva Sarvõ talo muistsõ värehti kõrval. Misperäst es võinu sis bussipiätüs kah Sarvõ olla. Nii arvasõ küläh ka mitmõ tõõsõ inemise.

    Laanekivi Õie

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!