| |  Pääleht |
| Uudisõ |
| Elo |
| Märgotus |
| Intervjuu |
| | |
|
|
| | | Koolitiinjä rassõst elost Plaani koolin | | | | Mandli Sulõv |
| | | | | | Inneskine Plaani koolitiinjä Pedäjä Olli tekk’ koolin rassõt tüüd. | | | | |
Koolitiinjä elo oll’ poolõ aastagasaa iist õks peris rassõ. Vähämbält oll’nii täämbädses maaha palanu Plaani koolimajan.
Mu imä Pedäjä (Mandli) Olli (79) tulõtas tuud rassõt tüürügämist miilde, miä alas’ 1952. aastaga süküskuul ja kestse kümme aastat, nika ku põhikooli kinnipanõkini. Koolin käve tuudaigu pia 130 last. 1962. aasta sügüsest muudõti Plaani kuul algkoolis ja sis läts’ koolitiinjä elo hulga kergembäs. Kokko oll’ Olli Plaani koolin koolitiinjä 17 aastakka, nika ku kuul 1969. aastagal kinni panti.
Olli kasvat’ koolitiinjäs minegi aigu katõaastast last ja timä esä oll’ astnu kolhoosi. Perre sissetulõk oll’ väega väiku, nii tull’ Ollil minnä kimmä palga pääle. A tuul aol oll’ sääne säädüs, et üttegi elojõulist kässipaari es lasta kolhoosist vällä astu. Kolhoosi esimiis andsõ lua Ollil tüüle minnä, a sai tuu iist ildampa päähä. «Kõik saiva kõrrast päähä, iinotsan kolhoosi esimehega ja lõpõtõn Plaani kooli direktoriga. Ka Võro liina päämiis sai võtta. A tüüle ma sai,» kõnõlõs Olli.
Olli naas’ riigitüül saama egä kuu 27 ruublit ja tuu oll’ maainemise jaos küländ suur raha. Koolin oll’ kats koolitiinjät, Olli paarilidsõs oll’ algusõn Raha Salme, perän Mäeotsa Aksel ja sis viil Soka Olli.
A koolitiinjä tüü oll’ ka rassõ. Pidi mõskma põrmandit, a kaon olõ-õs vett. Tuud pidi tuuma poolõ kilomeetri takast kelguga.
Põrmandu olli värvmäldä ja noid pidi egä puulpäävä mõskma väiku viiga – muido mädänese är – ja luvvaga valgõs hõõrdma. «Ku direktorri lähkün es olõ, sai rohkõmb vett ka tsiugatus, lätsi kergembäle puhtas,» om Ollil meelen.
Koolitiinjäl tull’ küttä ka viit ahjo ja kasvuhuunõ ahjo, miä hirmsalõ suitsu sisse ai. Internaadi ja söögitarõ ruumi olli eräle maiun. «Kütmine kütmises, a noidõ pikki osligaidsi puiõ lahkminõ oll’ umaette tüü. Esä es jovva vahtsit kirvõkuudit nii pall’o tetä, ku katski läts’,» seletäs Olli.
Koolitiinjä pidi ka hobõsõga mõtsast puu suurõtii viirde tuuma, puid tegemän olli latsõvanõmba.
Keväjä tull’ koolitiinjäl hobõsõga maad kündä, suvõl pidi suurt aida kõrran hoitma ja vikatiga haina är niitmä. Koolitiinjä olli abis ka kasvuhuunõ ja käsitüütarõ ehitämise ja tiigi kaibmisõ man. Hainast pidi puhtas kõplama ka Tammimäe spordiplatsi juuskmisraa. Tuud tüüd tull’ suvõl tetä piä egä nätäl, nii kipõstõ aiva vahtsõ haina nõna maa seest vällä.
Kuigi koolitiinjä tüü oll’ küländ rassõ, jõudsõ Olli kõik är tetä. «Nuur olli ja tervüs oll’ käen, tuuperäst jõudsõ,» ütles Olli täämbä.
| | Mis sa arvat? |
|
|
|
