| |  Pääleht |
| Uudisõ |
| Elo |
| Märgotus |
| Intervjuu |
| | |
|
|
| | | Tüümehel sai Soomõst viländ | | | | Nutovi Mirjam |
| | | | | | Teini Margus arvas, et Eestih saa kül veidemb rahha, a ellä om kotoh parõmb ku Soomõh. | | | | |
Parõmb om Eestih 10 000 kruuni palka saia ja rahul olla, ku minnä vällämaalõ suurt rahha takah ajama – nii löüd Teini Margus (36) Kolodavitsa küläst. Säitsme kuuga sai täl Soomõ-tüüst lõpligult viländ.
«Ma ei lääsi Suumõ inämb ekskursiooniga kah mitte!» ütel’ Margus kõrraga, ku ma tälle Teini tallo küllä lätsi. Ma es jõvva viil midägi küsümägi naada.
Uurõ sõs mehe käest, et kuis sõs tuu Soomõh tüütegemine õigõhõ oll’, et tuu sukugi es miildü. Pall’o jo läävä, et parõmbahe tiini ku kotoh.
Margus tunnistas, et timälgi oll’ Soomõ tüühü minegi päämine põhjus nigu kõigil: «Umbõlõ häste pidi pappi saama, tervelt katõssa eurot tunnih!» Inne Suumõ minekit oll’ tä Piusa liivakarjäärih kopamiis. A ku karjäär 2000. aastagal kinni panti, sõs lõppi ka timä tüü. Tuust aost tekk’ Margus kuus aastakka siin-sääl väikumbit tüüotsakõisi.
Ratsa rikkas ei saa
Suumõ mindäs Margusõ meelest õks tuuperäst, et ratsa rikkas saia, a kas saat vai ei saa, olõnõs tuust, määndse tüükotussõ saat. Margus kõnõlõs mullõ uma Soomõ-luu: «Alostusõh olli ma Helsingist 26 kilomeetrit kavvõh Kirkoniemih. Sääl oll’ normaalnõ: hääd palka masti ja tüütunnõ sai tetä kuuh 300.
Pääväplaan oll’ selge – kellä säitsmest naksimi tüühü ja katsa paiku õdagu lõpõtimi. Muidogi oll’ ka lõunapaus ja kohvipausi, a kohvipausõst ütli ma õkvalt vallalõ – ma es olõ harinu kohvipausõga.»
Margus seletäs naardõh, et suumlaisiga üteh tüütamine oll’gi sama hää ku kõgõ kohvipausi pitä: «Somm liigut’ maru aigupiteh. Ma tei taa tüü üte tunniga är, midä suumlanõ päiv otsa plaansõ.»
A sis tull’ Margusõl himo parõmbat tüüd tetä, koh mastas parõmbat palka ja nii tä tõistõ kotussõhe läts’ki, Helsingist 15-20 kilomeetrit kavvõmbahe Mankahe. Ummi sõnno perrä oll’ Margus uma edimädse tüükotussõ pääl hinnah tüümiis. Ku tä säält är läts’, sõs kutsuti tedä viil tagasi. «A Mankah oll’ suhtuminõ, et ma olõ otav tüüjõud,» kõnõlõs tä.
Kiilt tulõ oppi
Margus ütles ausahe vällä, et üle suurõ vii olõgi aoga tä soomõ kiit selges es saa. «Meil oll’ majah ütstõist eestläst, mis soomõ kiilt sa sääl kõnõlõt!» seletäs tä. Küsimise pääle, et kas Margus Soomõh võro kiilt kah pruuki sai, naard miis ja ütles: «Võro keeleh sai õks kõnõlõda: sääl õnnõ kõik seto olliki!»
Margus märgotas, et või-olla olõsi tä Soomõh umbõlõ hää tüükotussõ saanu, ku olõsi sinnä tüühü jäänü, a kododsõ eloga tulli suurõ hädä: kõik sattõ pää pääle. «Nii õks saa-i ellä, et käüt kõrra kuuh kotoh,» om tä kimmäs.
A Margusõ naanõ Merike (35), kiä mi kõnõlõmist päält om kullõlnu, saa-i ütlemäldä jättä, et miis peris õigõt juttu joht es kõnõlõ: mehe ärolõgi aigu oll’ talo Merikese olgõ pääl ja pää pääle sadamisõst olõ-õs juttugi.
Tütär Maarja (13) arva-õs ei hääd ei halva tuust as’ast, et esä pikält kotost är oll’. Häbeligu olõmisõga tütärlats poetas tsillokõsõ naaratusõga, et õks oll’ hää, ku esä kodo tull’ ja kommi-šokolaati tõi.
Margus löüd, et tundsõ õks umast perrest puudust: «Ma kõlisti õga päiv kodo.» Tuu pääle ütles Merike Margusõlõ: «Jah, sa kõlistit mõnikõrd eski kolm kõrda pääväh.»
Kukki Margus esi inämb Suumõ tüühü tükü-i, soovitäs tä tuud kimmähe noorilõ, kinkal peret olõ-i. A innekõkkõ tulõsi kimmähe kiil är oppi – keelemõistjil om sääl hulga keremb parõmbat tüükotust saia. A Margus esi om kimmäs, et Eestih om rahha külh veidemb, a elo õks mitmit kõrdi parõmb.
| | Mis sa arvat? |
|
|
|
