| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Iivikesele hindõs «4» | | | | Ruitlasõ Olavi, hindaja | | | Mullõ mõnõ as’a Võro liina vahtsõmba ao arõngu man miildüse ja mõnõ ei miildü.
Kõgõpäält – tollõ liinavalitsusõ, kiä kunagi säändse Roosisaarõ silla ehit’, piäsi kah häbüposti naglutama. Sillal esihindäst ei olõ jo vikagi, a kotus silla jaos om umbõlõ kõlbmalda. Luudus ei lää kuigimuudu tuu betoonijurakaga kokko… No om kats võimalust – kõrraligu tulõmi saamisõs tulõ silla mõlõmbast otsast luudus är tsurki, sõs lätt sild ümbrekunnaga kokko ja omgi ummamuudu hää.
Ma teesi ettepanõgi tuu liinavalitsus esi kokko kor’ada ja kättemassus kõrraligult är tsurki. Määne tarkpää es jaa vällä, et ku sa säändsen luudusligun kotusõn betooniga ehität, om sul võimalik pruuki õnnõ väega lihtsit abimiihi? Ja sääne kaarõga monstrum olõ-i muud ku üts suur ullitus. Hinnõ 2.
Vahtsõmb käkk – keskliinan kivvega är tsurgit Jüri uulidsa park. No näge kotus vällä elolda ja jälle. Ma saa arvo, et maa pääle või kivve panda, a ku tuu hääs piät rohilidsõ ohvris tuuma, midä liinan niigi veidü, sõs terve mõistus niimuudu es tennü. A no om ilda.
Parki inämb pästä saa-i ja as’a iist vastutajidõ mutso kah mitte. Midä sa pästät, ku midägi pästa olõ-i. Tetti üts jälle kotus. Hinnõ 2.
Tuu, et tsuklõmiskotusõst no jalaga ilosahe Roosisaarõ silla otsa mano päses, om ütelt puult peris hää – vanastõ jäivä sinnä vahelõ haisva tsolgikraavi, pilliruu ja korgõ haina vaihõl oll’ üts inemiisile armsa asukäkmise kotus. Ku saanu tuu tii kõrvalõ viil määndsegi puiõria istuta, olnu peris hää. Hinnõ 5.
Bussijaama tagonõ võsu maaharagominõ ja Koreli ojast Koreli lumbi tegemine. Olõ kuuldnu inemiisi irramist, et rassõ raha iist tetti pinisitutamiskotus jne. Ei olõ nõun. Innemb oll’ tuu võsu bussi uutvidõ joodikidõ junnitamiskotus. Ma elli bussijaama kõrval ja aig-aolt astsõ mõnõ sammu sinnä võsu vaihõlõ kah. Junni, pühkmispaprõ, tühä lõhnaõliputli… Liinan om maa väega kallis ja joodikidõ mustusõ jaos liina süämen võsu hoitminõ olõ-i mõistlik.
Mõni aasta tagasi Koreli oja jo tetti kah tsimarukõnõ süvvämbäs. Õks kasvi täüs ja naas’ haisama, nigu tä piimäkombinaadi ehitämisest pääle om haisanu. Tettü lump nakkas kah varsti täüs kasuma ja vahtsõst haisama, a no om võsust puhas plats inemiisi silmä all ja inne ku tsolgioja jäl haisu tegemä nakkas, võetas arvada midägi ette. Mu puult hinnõ 5.
Jüri pargitsurk 2, Tamula viir sillani 5, Koreli oja 5. Kokko tulõ 2+5+5:3 = 4. Säändse hindõ annasi Iivikese liinavalitsusõlõ ja olõ näide tegemiisiga suurõst luust rahul.
| | Mis sa arvat? |
| Vinne võim tulle rassõlt | | | | Kalkuni Mati | | | |
Suvõl kaivõti Sadramõtsan vana Hiie talo maiõ pääle kats vesiligu tiiki. Asi tuugi. Hiie talo kotust näütäs üts tamm ja suur kiviunik. Sinnä pasnu häste mälehtüssammas Võromaa edimädsele elektrias’andusõ mehele, Hiie talost peri Lubi Endlile.
Ku Vinne vägi tull’ ja Eesti hindäle võtsõ, oll’ Endel katõtõistkümne-aastanõ ja Võron koolipoiss. Vinne keele oppaja oll’ saanu pioneerijuhis ja võtsõ terve Endli klassi pioneeres. Egä poiskõnõ ja tütrik sai tükü valgõt ja tükü verevät sitsi. Vanõmba pidivä umblõma valgõst pluusõ ja vereväst kaalaräti. Nii oll’ käsknü kõiki latsi vahtsõnõ esä, mustõ vuntsõga vana Staalin. Ku valgõ pluusõ sälgä ja verevä kaalaräti kaala saiva, pidivä kõik kuun rüükmä: «Alati valmis!» Inne rüükse pioneerijuht viil: «Staalini üritüse iist olõ valmis!» Kõik röögevä: «Alati valmis!» ja aiva käe pistü. Sõs kõnõl’ pioneerijuht, et Staalin võtsõ vasta suurõ plaani, mille nimes om Goelro. Tuu pidi tähendämä, et Vinne võim ja kogo maa elektrit täüs ajaminõ. Tuu miildü Endlile väega ja tä läts’ kodo Hiie tallo õkva Staalini plaani ello viimä. Vanaimä oll’ sängün haigõ ja imäl oll’ kah halv tervüs, nii et Endli pääle jäivä lehmä- ja tsiasüütmise.
Nigu aigo veidü üle jäi, nii läts’ Endel muro pääle ja pruumsõ uuri, kost kandist tuul puhksõ. Sõs tekk’ tä suurõ tuulõtsõõri ja pandsõ tuu ruudja otsa üles. Tõsõ ruudja otsa pandsõ tä esäst jäänü dinamoga jalgratta ja tekk’ nii, et tuul ai tagaratast ja dinamot ümbre. Dinamo mant vidäsi Endel peenükese traadi tarrõ ja ütel’ vanaimäle: «No, vana, näet sa, kuis Staalini mõtõ ello viiäs ja maa elektrit täüs saa». Vanaimä hiitü är: «Pojakõnõ, panku-i majja palama, sõs piämi kuusõ ala minemä!» Endel es hooli tuust ja käändse patareilambilõ pirni sisse ja pandsõ juhtmõ külge. Õkva lei väiku elektrilamp palama, sõs kistu ja läts’ jäl palama. «Näet, vanaimä, nüüt om Vinne võim mi tallo tulnu,» rüükse Endel. «Pojakõnõ, kas taad Vinne võimu es saanu kuigimuudu vällä aia?» hiitü vanaimä. «Ei saa, ma piä elektrivalgõl Goelro plaanõ lugõma,» ütel’ Endel. «Taivaessäkene, mis nuu viil omma, kas mõni jumalavastanõ raamat vai?» uursõ vanaimä. «Tuu om Vinne võimu aabits ja kõiki latsi esä Staalin taht, et egäüts lugõ ja elektrit tege,» ütel’ Endel. Ja nii läts’ki… Ku tuult es olõ, pidi vanaimä sängüst vällä ronima ja jalgratast ümbre ajama, et Endel saanu Goelro plaanõ lukõ… Rassõlt tull’ Vinne võim Sadramõtsa. Nii rassõlt, et vanaimä viidi ratta ajamisõ peräst haigõmajja.
| | Mis sa arvat? |
| Tossu Tilda pajatusõ | | | | Tohtri taksoreis | | | Taa lugu juhtu kuulsa Võro tohtri Pihoga inneskidsel Eesti aol. Teedä oll’ ka tuu, et tohtrilõ miildü topsikõist nõsta. Ku oll’ võtnu, sis tahtsõ tä kimmähe taksoga Räpinäle sõita. A säält lassõ hindä õkva Võrro tagasi sõiduta.
Ütskõrd oll’ tohtril jäl tuur pääl ja telse takso Räpinäle sõidus. A auton jäi viil inne Võro liina piiri magusahe magama. Taksojuht sõitõ tõist tiid piten kipõlt tohtri kodo mano tagasi, lassõ taksol jupp aigu niisama saista ni herät’ tohtri üles.
Ütel’, et Räpinäl om käütü, a et tohtrikõnõ nii ilosalõ magasi, es aja tä tedä üles ja tõi kodo tagasi.
Tohtri tennäs’ hää sõidu iist ja massõ taksojuhilõ viil kõrraligu juutraha kah.
| | |
| Naisipäävä pauk | | | Pääle tuud, ku «Võsareporter» oll’ telekan näüdänü strippari vai sis kihä pall’askiskja nuurmehe etendüst naisipääväl üten Tarto liina koolin, trehvsi tuu üle arotama kats vanna Võromaa kuulmeistrit. Naisi jutt käve tuust, kuis Tarto naisoppaja vahe säänest jälehüst, ku miis koolitütrigu põrmandu pääle tõmmas’, süämerahuga päält.
«Ma olõs pistü karanu ja säändse tüübi läbi tuustnu,» ütel’ üts kur’alt.
«Ma arva, et nuu oppaja kaoti kõnõlõmis- ja liikmisvõimõ. Ja sääne naisipäävä pauk jo võtt viimädse mudsokõsõ pääst,» pruumsõ tõnõ tsipa olokõrda pehmembäs tetä.
| | Mis sa arvat? |
| | | Hüvä nõu | | | | Pupiperrele lämmä rõiva sälgä! | | |
Kukki kevväi om käen, lätt villast kampsi mõnikõrd õks ka lämmäl aol vaia. Niikavva ku viil aiatüüd tetä ei saa, võinu vanaimä kõik värvilidse langajupikõsõ kokku otsi ja latsõlatsi pupõlõ noist rõiviid tetä.
Rõiviidõ sisse saa kuta umast pääst mõnõ kirä, midä kudasi su vanaimä su kindiide sisse. Vai sis saa mõnõst kudamisproovilapikõsõst tetä pupi prundsi.
Seo talvõga kudasi Fastrõ Tiiu (53) Mõnistõst uma latsõlatsõ kõigilõ pupõlõ villadsõ rõiva sälgä. Noidõ hulgan oll’ mitu kampsi, oll’ pükse ja undrukiid, mütse ja sallõ, tsillõmbiilõ pupõlõ kostüüme.
Pruuvkõ perrä! Barbie rõivamõõdi: pupp esi 30 cm, olast olani 5 cm, puusa ümbremõõt 14 cm, käüss 9 cm, mäntli 22 cm, kamps 10–11 cm, undruk 7–14 cm, püksi 17 cm. Kenni rõiva: pupp 30 cm, olast olani 9 cm, puusa 16 cm, muu mõõdi nigu Barbiel. Latsõ rõiva: pupp esi 11 cm, olast olani 3–4 cm, puusa 8 cm, käüss 3 cm, undruk 4 cm, kamps 3–4 cm. Ku om muid esisugumaidsi puppõ, piät nuu erälde üle mõõtma.
Kamsõlõ saa ette ummõlda tsillõmbiid nöpse vai panda külge heegeldedü vüü. Poodi pupirõividõ man tarvitõdas kinnipandmisõs ka krõpsupaila. Undrukiilõ või ülemiste otsa kuta soonigu. Kõgõ rohkõmb vaiva om tsillukõisilõ pupõlõ rõividõ meisterdämise man, suurõmbidõ puppõga lätt lihtsämbäle.
Üts soovitus ka vanalõesäle: ku ti kotun midägi ehität vai videles koski niisama kuivi lavvajuppõ, lüüge tuust pupõlõ kokku diivan.
UL
| | Mis sa arvat? |
|
|
|
![](javascript:var newWin=window.open("naita_pilti.php?pilt=img/980.jpg&h=299&w=400","","toolbar=no,location=no,directories=no,status=no,menubars=no,scrollbars=no,resizable=no,width=400,height=299"))
