| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
Mu imäpuulnõ vanaesä Puusepä Jakob ost’ naasõvõtmisõ aigu Vahtsõliina valla veere pääle Liivakmäele mõisnik parun von Lipharti käest maatükü, midä oll’ 60 tessätiini. Kontrahti perrä pidi Jakob mõisnikulõ masma 850 kuldrubla pikä ao joosul. Olõs mõisa edesi olnu, sis saanu pojapoigki vast viil tuud võlga massa. Õnnõs tulli ilmasõda ja revolutsioon pääle ja suur osa võlast jäi hoobis masmalda.
Revolutsiooni ja vabahussõa aigu olli Vahtsõliina vallah väega agara kommunisti, aiva Vahtsõliina ja Vana-Saalussõ mõisidõ karieläjä är Vinnemaalõ. Võinu jo eläjä rahvalõ vällä jaka. Viil 1970. aastil kiteti perrä nuid agarit kommunistõ. Vabahussõa aigu nuu kommunisti tembeldi Vahtsõliina ja Saalussõ valluh kõiki nuid peremiihi, kellel oll’ suurõmb maja vai rohkõmb maad, puršuidõs, kiä tull’ maalt vällä Tsiberihe saata. 1919. aasta keväjä, ku lumi oll’ jo är sulanu, anti Puusepä Jakobilõ käsk perrega paari tunni peräst kotost är minnä kõgõ tarviligu kraamiga. Tull’ minnä Pihkva-Riia kivitii pääle ja säält edesi Vinnemaalõ ja säält edesi Tsiberihe. Ruttu-ruttu kor’ati parõmb ja tarviligumb kraam vankrehe.
Kraamikuurma iih, lehmä-lamba ja mõlõmba pini ja pererahvas takah, nii naati minemä. Sis tull’ miilde, et elotarõ riiuli pääle jäi suur piibliraamat. Kas Vinnemaal inämb eesti keele kirätähti näet? Minti aigupiteh õdagu suunah, sääl kohki käve vabahussõa lahingu. Läts’ mõni päiv müüdä ja jouti Luutsnigu mõisa häärberi mano. Säält inämb rahvas edesi es lää. Õnnõs hobõsõ, karieläjä ja pini hoitsõ kõik üttekokko ja lää-s kohegi lakja.
Ütel pääväl tulli verevä soldani ja käsuti kõik inemise häärberi alla suurdõ ilosahe võlvõga keldrehe, kõik kraam jäi ummapääd pargipuiõ ala. Alost’ lahing Eesti vabahussõalaisi ja verevide vahel. Keldri oll’ rahvast täüs. Taloperrih üümajal olõva verevä soldani tõiva majja ka täi ja suurõ murrõga inemiisi säläh nuu sigisivä ruttu. Keldreh pall’o inemise mugu kõhvitsi hinnäst. Ku lõpus lahingukärä lõppi, tetti äkki keldri uss’ vallalõ. Üts vabahussõa soldan hõigas’, et: «Olõti prii, tulkõ vällä ja minke õgaüts umma kodo!» Tuud rõõmu rahval! Õnnõs oll’ kraam ja karieläjä ilostõ alalõ ja naati õkva kodo Liivakmäele minemä. Kotoh olli huunõ ka ilostõ alalõ ja olõ-s sõaga är häönü. A elomaja suurõh edetarõh oll’ kesk põrmandut suur unik verevä Vinne kultuuri.
Riiuli päält oll’ võet piibliraamat, kesk põrmandut tükes kakut ja tükke pääle suur unik tett. Arvada võisõ, et sääl olõ õs mõni rühm verevit soldanit as’al käünü, sääl pidi jo terve rooduga käümä: unik oll’ suur nigu kusikuklase pesä.
Pressi Einar Haanist Pressi küläst
| | Mis sa arvat? |
|
|
|
