Nummõr' 56
Põimukuu 3. päiv 2004
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Segädüs kalmuaiaga
  •  
  • Egäüts' piät hindäle kaema uma post'kasti
  •  
  • Kanepi-Otepää tiid piten saa joba sõita
  •  
  • Käsitüüoppus Karulan
  • Elo
     
  • Vana kooli sepp Vahtsõliinast
  •  
  • Udmurdimaa: kangõ mutikõsõ, pliini ja lehmä jõõh
  • Märgotus
     
  • Kõiki võro keele ja kultuuri huviliidsi jaos omma Võro Seldsi ussõ vallalõ
  •  
  • Ruitlasõ Olavi: «Volli» hirmsa as'a omma tõtõstõ sündünü!
  • Kirä
    Kagahii
    Innembi
    Perämäne külg
     
     
     
    Uma ao edimäne
     
    Vahtsõ-Roosa veski täpsät tegemisaastat ei teedä. A joba 1798. aastagal om veskikotus kaardi pääle märgit.

    Inne I ilmasõta oll' veski Vahtsõ-Roosa mõisa, viil inne Hopa mõisa uma. Tuul aol kraasiti sääl villa ja värviti langa. A puust veskihoonõ palli maha.

    Veski külle pääl om silt' huunõ ehitämise aasta (1909) ja ehitäjä Mõnistõ mõisaherrä Wulfi nimega. Sildi ümbre om liivakarva rant' - tuud prooviti Vinne-aol kinni mätsi, et inemiisil ei tulõssi as'anda pahandust.

    Veski projekt' telliti Saksamaalt ja umal aol oll' taa ainugõnõ Kagu-Eesti veski, mia oll' projekti perrä ehitet. Ka massina olli paika pantu tiidläisi abiga. Muidu ehit' egä möldre hindäle esi veski uma ärnägemise perrä. Seo kolmõ kõrraga veski om ka Võrumaa üts' suurõmbit.


    Edimädsel Eesti-aol riigistedi ka veski. Vahtsõ-Roosa veski nakas' käümä üte käest tõsõ kätte. Lõpus löüdü toolõ kimmäs ostja – Ellervee Efim Petserimaalt. Ellervee oll' ettekaeja miis' ja oll' joba inne perrä uur'nu, ku pall'u veskin tüüliisi ja mis massiniid sääl om.

    Ellervee oll' lihtsä miis', uhkit rõivit täl sällän es olõ, selle es arva müüjä, et om löüdnü õigõ ostja. A ku notari manu paprit minti ala kirutama, oll' Ellervee ostmisraha kõrraga vällä käünü. Tuu oll' 1935. aastal.

    Ellervee pruuvsõ egä aastaga veskide vahtsit massinit manu osta. Tä oll' nall'asoonõga miis', kiä sai häste läbi ummi tüüliisi ja veskiliisiga. Tuuperäst jäeti tä ammõtilõ ka perän veski riigileandmist 1947. aastal.

    Viil Vinne-ao lõpul sai Vahtsõ-Roosa veskin jahhu jauhva. Pall'u mäletäse, ku veskin tüüti baar' ja puut'. Ka puutüüd om mõnõn ruumin tett ja esiki villä kuivatõt.

    Haidaku Friedrichi uur'misõ abiga
    Fastrõ Mariko
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    Or'apidämine es kao kavala massu ala pandmisõ pääle, a tuu pääle, et inimõigusõ panti jõuga masma.

    Strandbergi Mareki meelest olõ-i kasvuhuunõgaasi kvuutõst kassu (KesKus)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!