| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | | | | Võro tiatriateljee juht ja lavastaja Tubina Taago (kural) arotas näütlejide Teidla Heli, Trolla Agu ja Uiga Meinhardiga vahtsõt tükkü «Castrozza». | | | | |
Täämbä om rahvusvaihõlinõ tiatripäiv. Uma Leht küsse Võromaa tiatritegijide käest perrä, määndsit suurõmbit tiatritükke nä plaanva ja kuna noid nätä saa.
Kõnõldas, et eestläne käü pall’o inämb tiatrin ku mõnõ muu Euruupa riigi inemine. Tuu tähendäs, et kaejit jakkus ja tühäle saalilõ piä-i kiäki mängmä. Tiiä-i, kuimuudu viil võrokõisi vai lõunõeestläisiga om, a tundus, et tan tetäs ja kaias tiatrit inämbgi ku muial Eestin.
Võrokõisi tiatriarmastusõlõ andva huugu mano Võro tiatriateljee tegemise. Täämbädse rahvusvaihõlidsõ tiatripäävä puhul mängvä Võro tiatriateljee ja draamastuudio Võrol Kandlõ majan kokko kolmõ lavastust ja tuud pia olõmalda hinna iist.
Paistus, et Võro tiatriateljeele miildüs kõgõ kingitüisi tetä – Võro liina sünnüpäävänädälil põimukuun mäng ateljee Kõivu Madisõ tükkü «Castrozza». Tuu kirotamisõs and’ alusõ 20. aastagasaa edimädsel poolõl Liivimaal ja Lõunõ-Eestin, säälhulgan Võrol elänü kuulsa mustkunstnik.
«Tegemist om puhtana kõivuligu tüküga, miä kõnõlõs inemise hindätiidmise otsmisõst ja reaalsusõ mõistmisõst,» seletäs tiatriateljee lavastaja Tubina Taago.
Samal aol olõ-i tükün puudust ka põnõvusõst ja muidoki tetäs sääl mustkunstitrikke. Noid avitas näütlejäl Kukumäe Arvol är oppi Udrasõ Erich, kiä om Eesti üts tunnõtumpi mustkunstnikkõ. Näütemängun tegevä üten ka peris jänes ja tuvi. Jänes, õigõmbalõ kogoni kats jänest, ollõv Kukumäe Arvol jo koton olõman.
Räpinä kandin tulõ suvõs vällä Rahmani Jani kirotõt vabaõhutükk «Jõujaam», miä kõnõlõs Leevaku eelektrijaama vahtsõst ehitüsest päält viimäst sõta. Ütsvahe mängiti Räpinä kandin kolm suvvõ järest Ilvesse Aapo kirotõduid näütemänge, sõs tull’ paar aastakka vaiht ja seo aastak herätedäs taa suvõlavastuisi tegemine jäl elolõ.
Räpinä kandi rahvas avit’ tuu komsomoli «lüükehitüse» mälestüisi kogomisõ man ja muidoki omma ütte haarõdu kõik tuukandi harrastusnäütlejä.
Leevaku-näütemängu projektijuhilõ Trumsi Margele paistus, et taast tulõ hää tükk, kon tõsitsidõ asju kõrval kõikaig ka nall’a saa. Tükkü mängitäs piimäkuu tõsõn poolõn ja arvada vahtsõst ka Kaika suvõülikooli aigu põimukuun.
Minnevaasta Tarton Hansahoovin mängitüt rahvalõ väega miildünüt suvõtükkü «Sõit» (autor Rahmani Jan) mängitäs seo suvi piimäkuun. Välläsäädjä Mäeotsa Ain kõnõlõs, et tegeligult tahtsõva tegejä tükü ka Võrolõ tuvva, a paistus, et tuu lätt ülearvo kallis.
Nii soovitas Mäeots tuul rahval, kiä taad tükkü viil nännü olõ-i, hindä vaim õks Tartolõ tiatrihe minekis valmis säädi. Tuud inämb, et maa olõ-i pikk ja tükk om kaemist väärt – tuud kaemast es tulõ minevaasta kiäki halva tujoga kodo.
Ku piimäkuun tii Tartohe Hansahuuvi jo selge, tulõ põimukuu alostusõn säälsaman kimmähe är kaia ka tõnõ tiatri, tüüpäälkiräga «Kõrts». Mäeotsa Ain ütel’, et kolm kiränikku kirotasõ egäüts üte monoloogi ütele näütlejäle – Rahmani Jan Raivo E. Tammõlõ, Contra Mercale ja Kivirähä Andrus Uuspõllu Janilõ. Contra ja Rahmani tegeläse kõnõlõsõ muidoki võro keelen. Taast tulõ üts hää lugu kolmõ eri eloga inemise kõrtsin kokkosaamisõst, kon nall’a saa, a peris jandis kah kisu-i.
Elotiatrist olõ-i mikandi rahval küländ – kõig aig tahõtas õks peristiatrit kah kirota, tetä ja kaia.
Õigõ kah – kõik rahvas tiatrihe! Tiatri tege inemise parõmbas! Sõs om lihtsämb elotiatrin üten mängi.
|
| Tulõ seto näütemänge võistlus | | | | | Seto kuninglik Taarka perimüstiatri kuulutas pia vällä edimädse seto näütemänge kirotamisõ võistlusõ. Üts võistlusõ iistvõtjit Kauksi Ülle kõnõlõs, et võistlusõlt oodõtas setosit üle Eesti tunnõtus tennü Taarka-tüküle hüvvä jakku. A mitte õnnõ tuud – mängmises uutva tükke ka seto koolilatsõ ja ilda aigu perimüstiatri mano luud nuuristuudio.
UL
| |
| JUHTKIRI | | | | Ärmi veemi midägi mõtsa ala! | | | Mõnõ nädäliga sulat’ keväjälämmi lumõ. Hariligult sulas lumõ alt vällä egasugumanõ prügü. Om aig elämise ümbre kraami. Ja jälki tulõ hädä, kohe tuu suurõmb ask panda.
Egä mõistlik inemine tiid, et sodi käü prügükasti, a ku tedä om ülearvo pall’o tegünü, tulõ viiä prügümäele. A om ka säändsit ulle, kiä poetasõ prügükotte tii viirde vai veevä kohegi kavvõmbalõ mõtsa ala.
Õnnõs paistus, et seo keväjä om tii veeren egäsugumast asku veidemb, ku innemb om olnu. Tiiä-i, kas tuu paistus õnnõ nii ja õigõ «huuaig» olõ-i viil käen, a sääne tunnõ jääs, ku vallaliidsi silmiga ümbre kaia. Äkki omma nuu ullimbagi lõpus arvo saanu, et jälle om. Ja et plastmass ei mädäne mõtsa all är mitusada aastakka.
Aoleht kirot’, et Tal’na ümbre om asu mõtsa ala viimisega nii suur hädä, et tahõtas naada võtma DNA-pruuvõ, et vällä selgitä, kiä tuu sinnä toonu om. Mi võimi õnnõ arvada, ku pall’o sääne asi masma lätt ja kiä tuu tegeligult kinni masma piät. Tuuperäst ei tasuki pelädä tuud väikut massu, midä egä inemine, kiä asku är vitä lask, masma piät.
Inemise omma lännü hulga jõukambas, poodist ostõtas kõkkõ ja nii teküs ka asku inämb. Jõukusõ nõsõmist näütäs ka tuu, ku pall’o majju ehitedäs ja remonditas.
Ku mi jõvvami ummi elämiisi üles vuntsi ja manogi ehitä, sis piät mi jõudma ka uma prügü ammõtligult är vitä laskõ. Ülesvuntsituist elämiisist ei olõ määnestki silmäillo, ku ümbretsõõri omma asu-unigu.
Rahmani Jan
| | | | Mis sa arvat? |
|
|
|
![](javascript:var newWin=window.open("naita_pilti.php?pilt=img/981.jpg&h=271&w=408","","toolbar=no,location=no,directories=no,status=no,menubars=no,scrollbars=no,resizable=no,width=408,height=271"))
