| | | Kuis Kooviku Leida 80 aasta iist kar’an käve |
| | | | Püttsepä Juhani, Leida piirimiis Kärgulan | |
| | | | | Kärgula külä kõgõ vanõmba inemise: Kooviku Leida (87, kural) ja Leiuse Linda (88).
Lavva pääl oll’ veleihho mitund maitsvat muudu, kartoli, heeringäs, saladi, mitund sorti kuuki. Kõik söögi es mahuki lavva pääle, ka tervüsenapsu oll’. | | | | |
Ku Kärgula külän timahavva peeti radokuulatsõ Kooviku Leida 87. sündümise päivä, tekk’ naabrinaanõ Siidra Helgi Leidalõ kingitüses pidolavva.
«Tsiga om maaha lüüdü, lihha om, sööge,» kõnõl’ Helgi lavva man.
Leida istõ kõrvuisi tõõsõ Kärgula inemise, Leiuse Lindaga, maidsõ siist ja säält, kiti Siidra Helgi hääd pernaasõkätt.
Ku kõtt täüs oll’, kõnõl’ Leida: «Ütte asja ma mäletä, ku ma säitsmeaastanõ olli. Esä kadonu võtsõ mu Võro turu pääle. Sääl oll’ vokitegejä, tuu elli Kasaritsal. Piitre oll’ mehe nimi, Kadri oll’ naasõl.
Viidi minno sis keväjä sinnä Kasaritsa, vokitegejä võtsõ mu karja.
Kari aeti pia kilomeetri maa taadõ. Kats-kolm lehmä vai midägi. Ma passõ noid, a lehmä es taha süvvä. Ma näid kah üles es korja, ku nä magama hiitsevä.
Tulli kar’aga kodo, oll’ nätä, et lehmä es olõ söönü. Ja mullõ es antagi õdagu süvvä.
Ma olli sängün, kuuli, kuis Piitre ütel’, et mis sa latsõst magama ajat ilma söömäldä. Küll hummogu süü, ütel’ Kadri.
Es antagi mullõ süvvä, magasi üü är, hummogu lätsi jäl karja. Hummogu iks anti süvvä.»
Sügüse tuudi Leida Kasaritsalt tagasi kodo ja lats läts’ Koigõra kuuli.
«Lätsi Koigõra kuuli,» kõnõl’ Kooviku Leida. «Sääl oll’ neli klassi: edimäne, tõõnõ, kolmas ja neläs.»
| | Mis sa arvat? |
|
Pääleht
