Nummõr 124
Paastukuu 13. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Politsei püüd marotajit
  • Uudissõ
     
  • Lustilinõ küläpillimiihi päiv Oravil
  •  
  • Inämb ummi tegemiisi latsilõ ja noorilõ
  •  
  • Sika Aavo parõmbidõ siän
  •  
  • Tegemiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Kuis Kooviku Leida 80 aasta iist kar’an käve
  • Märgotus
     
  • Häid tegejit jakkus
  •  
  • Padari Ivari: võrokõisilõ tähtsit asju kõnõldas läbi
  • Reportaaž
     
  • Kevväi tulõ kullaga...
  • Vällämaalt
     
  • Kõmrikeeline haridus hinnan*
  • Aholämmi
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Ülikooliliin Väimelä
     
    Väimeläst sai ülikooliliin 1. süküskuu pääväl 1999. aastagal, ku sinnä tetti Võro Kutsõhariduskeskus. Haridusministri käskkirä perrä panti kats mõistlikku kuuli kokko: Võro tüüstüstehnikum ja Väimelä põllumajandustehnikum. Mõlõmbit kuulõ oll’ Eestimaal väega vaia ja kooli lõpõtaja olli egäl puul kuulsa. Tetti mano üts libaülikuul, kohe võeti opma õnnõ keskkooli lõpõtanu nuuri. Unõhtõdi är nuu latsõ, kiä ülikuuli ei taha minnä ja põhikoolist tahasi ammõtit opma minnä.

    10. jaanikuu pääväl 2000. aastal peeti kultuurimajah Kannõl Võro tüüstüstehnikumi viimäne juubõl. As’atundjit tüüliisi kasvatanu kooli 75. aastapääväl kõnõli täüssaali iih umist häist ja halvust mälehtüisist tehnikumi vilistläse. Laulti ja tandsiti. Kutsõhariduskeskusõ juhataja tutvust’ umma kuuli.

    Ei olõ arvu saia, mille tuu vahtsõnõ kuul panti Väimelä sovhoosi tüükotta, ku Võro tehnikumi kolm maia olõs parõmbahe pasnu? Ka olõs Võro liinah oppajit rohkõmb võtta olnu. Inemiisi eläs liinah kümme kõrda inämb ku Väimeläh ja valik olõs suurõmb. Ma kiroda sedä tuuperäst, et vahtsõ ülikooliga või juhtu niisama, ku vinne aigu Nursi instituudiga! Tehasõ mano luud Nursi instituudih pidi naatama märgutama vahtsit gaasianalüsaatorit! Moskva puult tull’ raha ja Tal’nast ka mõni tiidüsemiis. Rohkõmb oll’ ohvitsiire naisi. Tulõmuisi es olõ ja instituut um ärki unõhtõt.

    Niisama ull temp oll’ põllumiihi koolitamisõ lõpõtaminõ Väimeläh. Haridust saanu põllumehist um suur puudus. Pensionilõ um minemäh 3000 talopidäjät, nuuri põllumiihi pääle tulõmah 300. Traktoristõ ja tõisi as’atundjit ei olõ kostki võtta. Nii kirotõdas Maaleheh. Um vällä mõtõld üts andsakas ammõt «ärijuht», kiä uma käega midägi ei mõista tetä. Tuu um umbõs sääne spets, nigu Vinne aigu oll’ parteikooli lõpõtaja.

    Ka Võromaal um pall’o latsi, kellele tüü tegemine miildüs inämb ku koolih korgõmbat haridust tuupi. Tehnikummõ häötämisega põhiharidusõ lõpõtanu lats Võroh inämb ammõtit oppi ei saa. Võromaa haridusnõunigu ja maaelo tsõõriklaud piäsi mõtlõma ka säändside latsi pääle ja luuma näile tüüstüskooli vai tehnikumi. Tehnikumi maja um miljonikortõridõ tegemises maaha müüdü, ruumi võisi löüdä mõnõh vanah kinnipantuh koolimajah, midä viil ei olõ joutu maaha müvvä. Tuu tulõsi kasus tervele Võromaa rahvalõ. Ja inemise jääse umma kodo.

    Posti Olev Kusma küläst

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!