| Pääleht |
Uudissõ |
Elo |
Märgotus |
Reportaaž |
Vällämaalt |
| |
|
|
| Lustilinõ küläpillimiihi päiv Oravil | | Nutovi Mirjam |
| | | | Lõõdsamängjä Orava kultuurimajah. | | | |
Puulpäävätsele küläpillimiihi pääväle Oravil tull’ kokko kuus lõõdsamängjät, päält noidõ mitmõ rahvatandsja ja folklooriansambli.
Orava kultuurimaja vahtsõnõ päälik Pähnä Külli kõnõl’, et mõtõ Oravil külläpillimiihi päiv kõrralda sündü Võroh, koh oll’ Tepo pilli sünnüpäiv. «Pillimäng ja tands omma kõgõ umavahel häste klapnu. Ku timahava pido häste lätt, sis anna-i ma taad üritüst käest är,» kõnõl’ Pähn.
Õdagujuht, lõõdsamiis Tartese Heino ütel’: «Ma looda, et täämbädsest pidost kõnõldas viil kümne aastaga peräst kah. Egä pillimiis om jätnü meile uma loomingu, mi kohus om taad hoita ja põlvõst-põlvõ edesi anda.»
Kahari Heinar, kiä mäng Teppo Augusti 1896. aastagal tett pilli (edimädse pilli tekk’ Teppo 1892), selet’, et egäl kõrraligul pillimehel om määnegi hõigunimi, timä om Põlvamiis.
Lindmetsa Harri tähend’, et om joba tõist põlvõ tepomängjä: «Esä oll’ mul pulmapillimiis. Ku pillimiist pulman es olõ, sis es olõ ka pulma: tõõnõkõrd tougatigi pulm edesi, ku mu esä es saa mängmä minnä.»
«Ega ma suur pillimiis olõ-i, a üte luu iks mängi är,» ütel’ Verska gümnaasiumih opva Vaheri Kätlin, kiä uma luu esit’ hoobis akordionil.
Viljandi miis Andersoni Jaak oll’ küläpillimiihi päävä kõgõ kavvõmbast tulnu lõõdsamängijä.
Lõõtspilli vaihõlõ astõ üles Orava põhikooli latsi folklooriansambli Käopojad. Oppaja Glaseri Maaja ütel’, et näil saa timahava kümme aastakka ansambli tegemist. Uma tenosõna ütel’ Maaja Mähari Heinolõ, kiä oll’ Käopojõlõ ilosa luu «Valss-polka» kirotanu, midä ansambli ka ette kandsõ.
| Mis sa arvat? |
|
|
|