Nummõr 123
Radokuu 27. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Umaperä tuu turistõ
  • Uudissõ
     
  • Avvuhind võrokõisi uurmisõ iist
  •  
  • Raamat Eesti vabariikest
  •  
  • Võro maakunna koolilatsilõ neli olümpiaati
  •  
  • Kõllõstõ vald ots kultuurijuhti
  •  
  • Põh’a-Roodsin tulõ väikeisi kiili võikilaulminõ
  • Elo
     
  • Sõamiis Partsilt mõtsa ei müü
  •  
  • Hobõsidõga tegelemine om Lehise Maivi ja timä perre elo
  • Märgotus
     
  • Vahtsõt luhvti!
  •  
  • Laaksosõ Heli: ma ei mäledä asju kiräkeelen!
  • Reportaaž
     
  • Inemise tahtva iks valima minnä
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Kedä ma võta?
     
    Ruitlasõ Olavi, valija
     
    No omma as’a jälles lännü. Rehvormieräkund om valimissaginan vällä toonu uma oravaetiketiga kondoomi.

    Seo ei olõ määnegi reklaamitrikk – ku üts tävvemõistuslik eräkund julgõs hinnäst vällä reklaami nigu kondoomi, et nigu mäng tuud kondoomi, sõs om selge, et rehvormieräkunna valija piät tuud tõist asja mängmä, miä kondoomi sisse käü. Muido hää eräkund, a säänest ma ei saa õks valli…

    Reiljani Villu om seokõrd pidänü innekõkkõ silmän naisvalijit: timänimelidse hõpõt karva vallalõkäüvä piiglituus ja mokavõõp omma timä meelest hää as’a õrnõmbast suust tegeläisi meelütämises.

    Huuli värvmine om mu meelest väega naasõlik ja intiimne tegemine. Kuis sa tuud mokapulka ja Villut ja piiglit ütte köüdät, ma joht ei jaga…

    Piigli tulõda-i mullõ midägi miilde, Reiljani Villu kah tulõda-i midägi… huulõpulk tulõtas kõgõ rohkõmb pini riista miilde. Sääne verrev peenükene… ja jälle.

    A kuimuudu ja mille pini ja Rahvaliit ütte omma köüdedü? Tuu ei tulõ reklaamikampaaniast vällä.

    Nii ei vali ma Rahvaliitu kah. Kuigi ministri Tuiksoo esi saatsõ mullõ kodo hää valgõ mustigatükkega sokolaadi. Sei är ja laksõ huulõ kah puhtas. A õks ei vali – ma olõ sääne tennämäldä inemiserõibõ.

    Savisaarõ Ets reklaam hinnäst «Edgari» hilgatsiga. Tuu om külh hää mõtõ, hilgats om inemiisi manokasumisõ alalõhoitmisõ jaos tükk maad kõvõmb riist ku pinimokapulk vai oravakantoss.

    Keskeräkund om seokõrd ülepää kõgõ kõvõmba reklaami kinni masnu. A minno määndsegi reklaamiga ei püvvä…

    Poodin saa no söögikraami vidämises võtta Veskimäe Taavi näopildiga kilekoti. Perän puhut õhku täüs, lüüt peoga pihta ja kaet, kuimuudu Veskimäe Taavi pää pauku tege.

    Ma võtasi noid kottõ õkvalt tuhat. Väega hää aoviidüs. Olnu viil Mardi peräga kilekott kah, olnu reklaamikampaania tävvelik. Saanu jalkat mängi.

    Sotsi andva jalgpallisallõ. Mullõ jalgpall ei miildü, a salli miildüse. Tähendäs, sotsõl olõ-i väega hätä.

    Üts om näist ullis lännü: Ravalepiku Ardi pakk hindä nimega moosipurki. Umbõs nii, et ma olõ Ravalepik, kullõ minno, määri moka pääle… Vuihh! Tõisi sotsõ soovida esiki valli, a Ravalepik jääs mu meelest kantossi ja huulõvõõbapoistõ pulga pääle.

    Rohilidsõ, näet, anna-i midägi. Tegeligult om seo suur tõtõ!!! Tegeligult ei anna ütski eräkund mitte ku midägi, õnnõ mulisõsõ… Saman… rohilidsõs lätt keväjä mulisõmaldaki, nii et vast ma võtagi sõs rohilidsõ… selle et midä ütele inemisele õks nii väega vaia om…

    Mis sa arvat?
     
     
    Esimuudu kalapüüdmine
     
    Keldri Enno
     
    Ma käve tuukõrd Pressi algkoolih kas tõõsõh või kolmandah klassih. Mu klassivelel Aavol elli vanaesä mu kodo lähküh tõõsõl puul järve. Aavo käve peris tihtsäle sinnä vanavanõmbit avitama.

    Ütskõrd kodo tullõh peimi plaani, et ku õigõ proovisi järvest kalla püüdä. Kõgõ hullõmb asi, et minka kala viist vällä saa.

    Käsiõngõga es tasu jannada. Säändsel juhul üteldi, et üteh otsah ussikõnõ, tõõsõh otsah ullikõnõ.

    Sis tull’ mul miilde, et esäl um spinning olõmah. Tuud riista es lubata mul säändseh vannusõh viil puttu. Vanamiis pidi koskil tüül olõma ja ma otsõ tuu püüdmisriista katusõ veere alt üles.

    Ja sis es jää üle muud ku üle mäe järve viirde. Lootsigu ja mõla löüdse kah ruttu üles ja jo ollimigi vii pääl.

    Aavo naas’ sõudma ja ma pildsõ lanti. Üte kõrraga kuulõ sälä takast: «Ai-ai-ai, sa kuradi tõbras!» Kääni hinnäst ümbre ja määne jama: Aavol landi konks kõrvast läbi ja veri tsilgus.

    Võti mõla ruttu hindä kätte ja sõudsõ viirde. A mis tetä? Es jää muud üle, lasi jõhvi häste lõdvas ja naksimi kodo poolõ minemä. Ma astõ moro pääle, Aavo nööriga takah ja lant kõrva küleh ripakil.

    Õnnõs oll’ esä kodo tulnu ja tuu sai õkva arvo, et mis um juhtunu. Sis tuudi lõikamistangi ja lõigati konksu kisaga ots ütelt puult kõrva maaha. Tõõsõlt puult kõrva saadi lant kätte.

    Ma sai spinningu ridvaga mitu litakat vasta perset. Aavol pühiti kaalatoro ja põsk verest puhtas ja kästi kodo minnä. Mul vanamiis hõigas’ takast perrä, et: «Lasõ imäl kõrvarõngas osta, mulk om olõmah!»

    Vot kos oll’ kalapüüdmine. Saak missugunõ, a olõ-õs kala kujoga.

    Mis sa arvat?
     
     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Inne valimiisi
     
    Nelä-aastanõ poiskõnõ tull’ imä ja esäga maalt sugulaisilõ Võrro küllä. Sugulaisi perreimä küsse, kelles tä tahasi saia, ku suurõs kasus.

    «Pensionääris!» hõigas’ lats, hindäl silmä helge pään.

    Perreimä imest’ säändse jutu pääle väega. A poiskõnõ selet’, et ku tä vanaimäga küläpoodi man käve, oll’ sääl pall’o inemiisi kuun.

    Kõik nä aroti, kuis pensionääre elo väega hääs lätt: õnnõ maka ja süü ja raha mugu tulõ. Ütel oll’ aoleht käen, sääl oll’ sääne jutt puha kirän. Kõik naari ja olli väega rõõmsa.

    Tulinõ hirm
     
    Pääle sõta talvitsõl aol sõit’ vanaimäkene Tsoorust bussiga Võrro. Välän oll’ kõva külm.

    Äkki tä tundsõ, et timä süämepuulnõ jalg läts’ kuumas. Vanaimä arvas’, et tuud tekk’ tulinõ hirm – tä es olõ jo inne kunagi bussiga sõitnu.

    «Kiä kurat tan kaloskit kõrvõtas!» kärät’ bussijuht. Tull’ vällä, et es olõki hirm. Vanaimä oll’ uma jala säädnü õkva tuu toro vasta, miä bussi lämmist’.

    Mis sa arvat?
     
     
    Lumi maja ümbre
     
    Talvõl, ku tarõ tüküs külmäs minemä, a lumi maan om, om kavval vasta vundamenti lumi tougada. Mõni, kiä külmä inämb pelgäs, toukas lumõ puuldõ saina vällä.

    Ja sis või välän hulga külmäkraatõ olla, a tarõ püsüs pall’o lämmämb ku lumõlda.

    A tuud piät ette kaema, et ku tarrõ tulõ vai lätt vällä mõni viitoro, sis noidõ päält või-i lummõ är aia. Sis võiva nuu är külmädä. Ja autoga üle viitrassi sõita ei massa, autojälgi kotussõ päält külmäs maa hulga süvvämbält är.

    UL

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!