| | | Vahtsõt luhvti! | | | | Maainemine, kutsu aokiränik hindä mano, ku midägi näüdädä vai kõnõlda om! |
| | | | Raudsaarõ Mart, aokirändüse oppaja Tarto ülikoolin |
| | Ku aokiränikul tulõ ette teemä, and tuu sis elo esi, toimõndaja vai tulõ tälle hindäle päähä, sis olnu väega hää, ku aokiränik lännü paiga pääle. Mõnikõrd või tuu tähendä ka tuud, et minnä tulõ liinast vällä. Tankotsil mõtlõ ma pääliina. Pääliina tuuperäst, et muial inämb väega suuri toimõnduisi olõ-i, suurõmba päävälehe, telekanali ja aokirä omma Tal’nan.
Ku aastan kõrd siski liinast vällä mindäs, kaias inemiisi nigu võsuneegrit, nii nigu Võsa Piitre minevä aasta Piirissaarõl kävven piirissaarlaisi kai.
Mullõ tulõ tuu pääle ette pilt ütest inglüse uurmisõst, kon oll’ tsehkendüs, määne om Inglüsmaa Londoni liina inemiisi arvosaamisõ perrä. Tuu oll’ sääne pilt, et om üts ilmadu suur liin, kost mõni raudtiipiätüs põh’a poolõ tsivilisatsioon är lõpõs. Šotimaa kotsil tulõ üts pümmesooligu muudu riba, mink ümbre tsuklõsõ ijämäe. Om ütlemäldägi selge, et sääl Šotimaal sis noidõ inemiisi arvamisõ perrä halv ja hirmus olla om, kuigi nää olõ-i sääl esi käünüki.
Niisama olõ-i ime tuu, et Eestin Mõisa Jüri inemiisi liina kutsõ, selle et kiä tuu õks ijämäki vaihõl tsukõlda taht.
Mu meelest Eesti aokirändüsele om vaia vahtsõt luhvti. Tunda om, et rahul olõ-i ka liinainemise, näütüses Kruuda Oliver ost kokko välläandit, a tuud saa-i egäüts hindäle lupa.
Miä jääs sis üle hariligul inemisel? Konkurents aolehti vaihõl om suurõmbas lännü. Suurõ lehe, nigu Eesti Päevaleht, omma hindäle paiga pääle võtnu kiräsaatjit ja tuu om väega hää. Uma inemine mõist parõmbahe arvu saia, miä paiga pääl sünnüs ja tiid, kuis saa ummi asju lehte tsusada.
Inemise, ärke häbendäge aokiränikku hindä mano kutsu, ku om määnegi põnnõv asi, midä ilmarahvalõ näüdädä!
| | Mis sa arvat? |
|
Pääleht
