Nummõr 123
Radokuu 27. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Umaperä tuu turistõ
  • Uudissõ
     
  • Avvuhind võrokõisi uurmisõ iist
  •  
  • Raamat Eesti vabariikest
  •  
  • Võro maakunna koolilatsilõ neli olümpiaati
  •  
  • Kõllõstõ vald ots kultuurijuhti
  •  
  • Põh’a-Roodsin tulõ väikeisi kiili võikilaulminõ
  • Elo
     
  • Sõamiis Partsilt mõtsa ei müü
  •  
  • Hobõsidõga tegelemine om Lehise Maivi ja timä perre elo
  • Märgotus
     
  • Vahtsõt luhvti!
  •  
  • Laaksosõ Heli: ma ei mäledä asju kiräkeelen!
  • Reportaaž
     
  • Inemise tahtva iks valima minnä
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Sõamiis Partsilt mõtsa ei müü
     
    Ilvesse Aapo
    ilves@metsas.ee
        
     
     
    Visse Arvedi meelest olõ-i täämbäne Eesti sukugi tuud näko, mille iist timä umal aol püssä ala läts’. Arvedi tokustaadi. 
        
    Uma Lehe «pistolreporter» käve küläh Võrumaa Sõjameeste Ühenduse ja Põlvamaa Vabadusvõitlejate Ühingu liikmõl Visse Arvedil. Lehe toimõndajilõ olliva tõisist aolehist silmä jäänü timä kriitilidse sõnavõto, ja tuuperäst tull’gi miis üle kaia.

    Arved om sündünü 1922. aastagal Võromaal tuukõrdsõh Peri vallah Partsi küläh, tahsamah, koh ta täämbägi hindä ehitet suurõh tarõh päivi viit ja eläjätki talitas.

    Kodotallo ja -kanti tull’ tä tagasi ja mõtsatehnikus tüüle 1966. aastagal, a inne tuud tekk’ tüüd Tarto Alumiiniumivabrikuh, Luunja Sovhoosih ja esiki Vanemuise teatrih. Ja viil innemb oll’ tä soldan Saksa armeeh.

    Tuu iist muidoki võitjidõ käest kittä es saa, a täämbä või Arved näüdätä represseeridü tunnistust ja saa naidõ aigõ iist esiki tsillukõist pensionni.

    Saksa väkke Eestit kaitsma

    Saksa sõaväkke ollõv tä viid Uluotsa Jüri kutsmisõ pääle Eestimaad vindläisi iist kaitsma ja olnu Eesti tagavararügemendih Villändih välläoppamisõl, kooni 1944. põimukuuh sai Narva lähküh veidükese jället sõta nätä ja sõs üteh sakslaisiga Pärnu poolõ paeda.

    Saksamaalõ tä hinnäst vitä es lasõ, käkse hinnäst paaris nädälis mõtsa är. A ku vällä tull’ ja kodo tahtsõ minnä, võetigi sõavangi.

    Sõa aost ja aost inne ja pääle tuud mõist Arved pall’o kõnõlda, ja jää-i täl täämbägi ütegi maailma as’a kotsilõ arvamisõst puudu. Tuu tullõv hääst eestiaigsõst kooliharidusõst, mis ollõv mi ao umast pall’o kimmämb olnu.

    Täämbäne Eesti om tõist näko

    Täämbäne Eesti riik ei ollõv sukugi tuud näko, mille iist timä Uluotsa kutsõ pääle püssä ala läts’.

    Poliitiga pääle või miis õkvalt kur’as minnä – egä aastaga jääs eestläisi viie tuhandõ jago veidembäs! – ja valimissüsteem timä käest armo saa-i: «Tuu om üts kambavärk, tuu numbrõ perrä säädmine! Kõik aig naa vana suli tahtva sinnä tagasi. Mu valit inemine saa-i eloh kotussõ pääle! Ma kandideerisi esi, a seo süsteemi perrä ütsikkandidaat eloh Tuumpääle jõvva-i!»

    Pätsu aol oll’ parteisit kõvva ohjah hoiõtu ja riiginõvvokokko saiva õks validu inemise, mitte kambanumbri.

    Täämbä om Arvedi meelest nii, et: «Kasvai tuu Võro liinapää vai Põlva maavanõmb – poiskõsõots, ostsõ siiä Partsi lähküle viil tarõ hindäle – tüüd tetä ei viisi, tahtva kõgõ taaha korgõ palga pääle saia!»

    Arvaja ja uma mõttõ välläütlejä om Arved kõva, tuud saat õks vahepääl näütüses Põlva lehest lukõ. Üttegi kirätükkü viil tagasi saadõtu olõ-i.

    Kriitilidselt vai terve mõistusõga kaes Visse Arved ka piirileppe, maaelo ärhäötämise ja ullõ reformõ pääle. Pronksmehe kotsilõ unõht’ aokiränik küssü.

    Arved om osa vanõmbidõ maist-mõtsust muido tagasi saanu, a määnegi osa tull’ ka hindäl põhimõttõ perrä ja uma raha iist mano osta, selle et arhiivipaprõ ollõv kaonu olnu.

    Eesti raha om õnnõ papõr!

    Põhimõttõ peräst olõ-i tä üttegi maa- vai mõtsanukka firmadõlõ är kah möönü: «Tuu Eesti raha om jo õnnõ üts papõr, tuu ei massa midägi! Vabariigi aol sai kasvai konstaabli palga iist neli kõrralikku Inglüse ülikunda osta! Odavampi sai muidoki rohkõmb.» Egäüts või märgütä, ku pall’o ja määndsit ülikundõ täämbä palga iist saat ja kohe sul tuuga minnä om.

    Ku Arved kohegi minnä taht, võtt tä jalgratta ja sõit näütüses Mehikuurmalõ kalla tuuma.

    Tuu tulõ edesi-tagasi 80 kilomeetrit är, a egä Arvedil kipõ olõ-i, ja kalamehe käest saat õks odavampa. Muido ärimehe ostva tuu kokko ja pandva lihtsäle puul otsa.

    Ku kavvõmbalõ vaia minnä – kasvai Tarto liina, ku Tarto Rahu aastapäiv om, sääl jätä-i tä eloh käümäldä – vai külmemb aig om, sõs Arved lätt tii viirde ja hääletäs. Esi tä kitt: «Minno õks võetäs pääle!»

    Võtkõ sõs õks Arvedit tiiveerest pääle ja küsüge timä käest, kuimuudu õigõl aol elo oll’. Külh tä sõs kõnõlõs.

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!