| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| Reportaaž |
| | |
|
|
| | | Inemise tahtva iks valima minnä | | | | Nutovi Mirjam |
| | | | | | | | | | | | | | Saksa Maie taht, et kõigil olnu kodo lähkül tüüd. | | Möldri Heinol om kipõ. Luutsnikul tulõ valimiskuunolõk, kon pakutas lämmind kohvi. | | Otsa Helgi om kimmäs valima minejä, olku väläh sis ilm määne taht. | | | | | | | | |
| | | | | | | | | | | | | | Jõemetsa Eevi kannahta-i joodikit ja tühju sõnno tegejit. | | Kasaku Juku om olnu pensionäär joba 60 aastakka, sõa-aost pääle. A lauda man eläjit tallita tuu 84-aastast miist ei sekä. | | Oppari Hermine Murati piiripunkti mant and uma helü noilõ, kiä pensionni mano pandva. | | | | | | | | |
Uma Leht käve 22. radokuul talvist Lõuna-Võromaad piteh ümbretsõõri ja küsse inemiisi käest, kas nä valima läävä ja midä nä valimisist arvasõ.
Otsa Helgiga (62) trehvsimi kokko, ku mi massina ots Ruusmäelt Luutsnigu poolõ oll’ käänet. Timä läts’ Ruusmäele poodi mano. Iks nii, et esi iih ja kelk peräh. Küsümisele, kas külm liiga tii-i, ütel’ noorõ olõmisõga naanõ, et ku astut, olõ-i hätä. Söödü küläst peri Helgi om eloga rahul ja taht iks õigõl pääväl valima minnä.
Tuu pääle, kas Söödü külä inemine ka tõisiga poliitiga asjo arotas, ütel’ Helgi, et olõ-i inemisi, kinka midä arota. Arotamisõ jaos ei kõlbavat ka uma miis: «Miä ma taa mehega iks kõnõlõ, taa õnnõ süü ja maka!»
Järgmädse piätüse teimi Murati piiripunkti lähkül lõunanaabridõ keelest ümbre pantu Lõokõsõ taloh (Zīruli), koh Oppari Hermine (79) meid vasta võtt’.
Hindä sõnno perrä om tä iks egä kõrd valimah käünü. Timahava saa timä helü tuu eräkund, kiä õks inämb pensionni lupa.
Valimisjutu mano kõnõl’ Tsiiruli pernaanõ umast elost sõa-aol ja täämbädsel pääväl. Üttegi halva sõnna taa ilmakõrra kotsilõ timä suust es kuulõ.
Memm selet’ pikält ja lajalt, ku hää elo iks täämbädsel aol om: «Rõiva omma parõmba sälähn, süük om parõmb kõtuhn – midä nä nurisõsõ?» Tä soovitas nuuril kannatligu olla: «Olõ-i nii, et kõik saat üte kõrraga. Hoitkõ silmä vallalõ ja olkõ kannatligu – egä ratsa rikkas üle üü saa-i!»
Säändside ilosidõ mõttidõga saat’ Hermine meid vahtsõst sõitu. Tii olli käänülidse ja luudus ümbretsõõri nii illos, et silmil naas’ vallus. No võinu ilmataat üteldä kõigilõ nailõ, kiä talvõ hirmsalõ tahtsõva: «Tehtud!»
A kas Eesti riigih ka midägi hääd tettü om, tuud es usu 83-aastanõ memm, kiä Luutsnigu lähküh eläs ja hindä var’onimes Varilaid ütel’.
Mi es saa üle lävegi, ku tä kimmä helüga teedä anè: «A mis tuu kellelegi putus, kas ma valima lää vai lää-i! Meil olõ-i kedägi valli, egä nuu, kedä sinnä valitas, mitte midägi tii-i, nuu õnnõ lupasõ! Nii kavva lupasõ, ku saava sinnä riigikokko sisse, saava uma raha ja palga är! A kaegõ, kuis pensionäri eläse! Siiä olõ-i mitte üts ka 15 aastakka tulnu kaema, kus ma vanainemine siin elä! Mina ei vali mitte kedägi! Ja sis nä tegevä viil kihotustüüd. Kas taa om kellegi elo vai?»
Pääle õigõlõ vihast kõnõt märke vanainemine, et täl om siski viil aigu mõtlõda, kas minnä valima vai ei. «Või, või, või, ma või näile lukõ külh, selleperäst, et egä ma kohku-i näide iin joht! Ma ei ütla mitte üttegi sõnna võlssi, ma kõnõlõ tuud, mis om õigõ ja mis seon riigin tetäs parhilla,» selet’ memm õigõ vihadsõ helüga ja saatsõ uma kõnnõ lõpuh kõik poliitigu sinnä, koh kõgõ pümmemb om.
Et leheneegrile mõrro maiko suuhtõ es jäänü, pallõl’ tä viil inne mi ärminekit andis.
Et tahtsõmi õks ka mõnõ meesterahva arvamist kullõlda, otsõmi tiid Luutsnigu mehe Kasaku Juku mano, kiä pidi olõma hää jutuga.
Meid juhat’ Möldri Heino (56), kiä tiid piteh vasta tull’. Heinol hindäl olõ-õs aigu miika pikembält kõnõlõma jäiä.
Ku mi Juku (Kasaku Johannes, 84) poolõ jõudsõ, es paistu edimält kedägi kotoh ollõv. Kõrraga ilmu ütest ussõst kimmä olõkiga vanaherrä – timä oll’gi Juku.
Valima taht Juku minnä joba 27. kuupääväl, sis om üteliidsi tohtri mano ka asja. Ainukõnõ, midä Juku vahtsidõ riigiherri käest tahasi, om korgõmb pension. Tuud saa Johannes 1600 kruuni kuuh, pääle tuu saa tä 600 kruuni uma sügävä tervüsevia iist.
Koolipingist oll’ Juku sõtta lännü ja sääl tä ka sandis jäi. Nii ütelgi hää olõmisõga taat, et tä om jo üle 60 aastaga pensionär olnu. Ärelämise üle Juku kurda-s, õnnõs om täl kolm tütärd jõudupiteh abis.
Suurõmba jao umast aost kullõs Juku Kristlikku perreraadiot, lugõ Piiblit ja käü kerkoh – Jummal om Johannest läbi elo avitanu tuust aost, ku tä sõan rassõlt vika sai ja surm silmi iih oll’.
Järgmädse piätüse teimi Ala-Kuiandi taloh, koh eläs Pihlaku Aino (79), kiä pruum iks valima minnä, ku saa. Elo üle Aino nurista es mõista: «Mi iks naarami mehega, et kaemi passist vannust ja elämi edesi.»
Pihlaku mant vei mi tii edesi Palojüri tallo, koh pernaanõ Saksa Maie (57) bussi pääle kibõli. Tä om Ruusmäe koolih koristaja. «Valima tulõ iks minnä, kuis sis muido: mul om tõõnõpuul valimiskommisjoningi,» selet’ Maie.
Peris kimmäle olõ-i täl kandidaati viil vällä märgit, a tälle miildüs valimislausõ, miä soovitas vaihta valitsust, mitte kodomaad. «Olõs iks kõigil kodo lähkül tüüd,» om Maie päämine tahtminõ – üts timä latsist om Norrah tüül ja Maiele tuu väega ei miildü.
Perämädse piätüse teimi Poodi-Jaani taloh, koh toimõnè Jõemetsa Eevi (66). «A midä nimä sääl lubasõ? Üts ütles, et vali parõmb Eesti, a ku ma näid vali-i, mis ma elä sis kehvembän Eestin vai?» küsse Eevi valimislubaduisi pääle, midä parhilla egäst torost tulõ.
Ütsindä kuus last üles kasvatanu Eevil om kõgõ inämb hing täüs naidõ pääle, kiä uma toimõtulõgitoe maaha joova.
Elorõõmsa naanõ mõistsõ ka hüvä soovitusõ anda, kuimuudu iks näko naarul hoita: «Tekke tüüd, minkast jõud üle käü ja miä om miilt piten. Inemine piät olõma positiivnõ ja avitama hinnäst.»
Nii sai selges, et inemise tahtva iks kõik valima minnä, vähämbält neo, kinka mi kõnõlimi.
Kas näide kandidaadi ka «mäe pääle» saava, tuud saami teedä päält valimiisi.
| | Mis sa arvat? |
|
|
|
![](javascript:var newWin=window.open("naita_pilti.php?pilt=img/951.jpg&h=92&w=90","","toolbar=no,location=no,directories=no,status=no,menubars=no,scrollbars=no,resizable=no,width=90,height=92"))
