Nummõr' 56
Põimukuu 3. päiv 2004
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Segädüs kalmuaiaga
  •  
  • Egäüts' piät hindäle kaema uma post'kasti
  •  
  • Kanepi-Otepää tiid piten saa joba sõita
  •  
  • Käsitüüoppus Karulan
  • Elo
     
  • Vana kooli sepp Vahtsõliinast
  •  
  • Udmurdimaa: kangõ mutikõsõ, pliini ja lehmä jõõh
  • Märgotus
     
  • Kõiki võro keele ja kultuuri huviliidsi jaos omma Võro Seldsi ussõ vallalõ
  •  
  • Ruitlasõ Olavi: «Volli» hirmsa as'a omma tõtõstõ sündünü!
  • Kirä
    Kagahii
    Innembi
    Perämäne külg
     
     
     
    Suvõülikuul' kõiki jaos
     
    Kõiki võro keele ja kultuuri huviliidsi jaos omma Võro Seldsi ussõ vallalõ
     
    Rahmani Jan, Võro Seldsi VKKF esimiis'
     
    Seo suvi om mitu inemist mullõ kõlistanu ja küsünü, et kas tavalinõ inemine või kah Kaika suvõülikuuli tulla. Et olõs nigu tahtnu tulla, a äkki om tuu määnegi klubiüritüs ja võõrit oodõta-i.

    Tegeligult om Kaika suvõülikuul' õkva tuu kotus, kon «harilik» võrokõnõ, kiä taa keele ja kultuuri vasta huvvi tund, kindla pääle olõma pidänü.

    Ei tasu är hiitüdä tuust ülikooli-nimest, tuu tähendä-i, et kõik', kiä sääl käävä, piät olõma prohvessori vai määndsegi säändse korõmbalt haritu tegeläse.

    Suvõülikoolin saava kõik' vällä üldä ummi mõttit ja ettepanõkit mi keele ja kultuuri kottalõ. Taa omgi aropidämise kotus ja midä inämb hääd nõvvu andas, sedä parõmbalõ saami taad asja aia.

    Miä sis õigõhõ om Kaika suvõülikuul'? Tuu om sääne laagri muudu asi, kohe kolmõs pääväs tulõva kokko inemise kullõma võrokiilsit loengit, oppuisi ja kaema kultuuriprogrammõ. Erälde om mõtõldu õks ka latsi pääle, egä aastak om noilõgi uma oppus kõrraldõt.

    Kultuuriprogrammin om hariligult iks mõni tiatritükk', lauldas võro keelen ja loetas luulõtuisi. Õga kõrd om näüdät ka mõnt vahtsõt raamatut.

    Edimäne suvõülikuul' peeti 1989. aastagal Kaikal, tuust saiõ tälle ka sääne nimi.
    Esi ma trehvsi kah puul'juhosligult sinnä, olli peris pois'kõnõ, õkva saanu 14.
    Võit arvada, et säändsen iän pois'kõsõ ei taha keelest vai kultuurist midägi kuulda, a ummõtõ mõistiva oppaja, kiä Kaikal tuud asja seleti, nii pall'o huvvi herätä, et tuu peris kõvva külge jäi.

    Hõrna Aare, Kõivupuu Marju, Kauksi Ülle, Visseli Agu, Ojala Uuno, Kama Kaido ja tõõsõ mõistsõva naa as'a põnõvas tetä.

    Es kõnõlda niisama keelest, a uman keelen ja uma mõttõilma perrä kõnõldi füüsikast, aoluust ja laulti ütenkuun rahvalaulu.

    Tuust sai pois'kõsõlõgi selges, et seol umakiilsel ja Võromaa meele perrä tettül om seen suur' vägi ja et taad piät siin Võromaal hoitma.

    Suvõülikuuli kõrraldas MTÜ Võro Selts' VKKF, vana nimega Võro Keele ja Kultuuri Fond', miä luudi 1988. aastagal.

    Fond' luudi tuujaos, et tukõ võrokeelist kirändüst, tiatrit, koolioppust, võro kiilt meediän ja luvva võro kiräkiil'.

    Täämbädses pääväs om riik' osa noid ülesandit hindä kanda võtnu, om luudu Võro Instituut', miä tegeles päämidselt võro keele uur'misõ, võro keele oppamisõ kõrraldamisõ ja paikkundlidsi uur'misiga. Võro Seldsi VKKF tetä omma täämbädsel pääväl Kaika suvõülikooli kõrraldaminõ, Võro-seto täht'raamadu ja Uma Lehe välläandminõ.

    Päält noidõ and Võro Selts' viil vällä tõisigi raamatit, näütüses tull' ildaaigu vällä võrokiilne pilt'sõnastu.

    Täämbä om Võro Seldsil paar'kümmend liigõt, a Kaika suvõülikoolin käü hariligult 200 inemise ümbre.

    Nuu, kiä tundva, et tahtva midägi är tetä võro keele ja kultuuri hääs, omma Võro Seldsin VKKF oodõtu.

    Seldsi põhikirä ja inemisiga saa tutvust tetä Võrol, Tartu uulits 48, majan, kon omma Võro Institituut' ja Uma Lehe toimõndus.

    Noilõ, kiä ammõdiasutuisi pelgäse ja julgu-i niisama sisse astu, üts' soovitus. Alostusõs om paras tulla Kaika suvõülikuuli, kon saa taa võro as'aga tutvust tetä vähä anonüümsembält.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    Or'apidämine es kao kavala massu ala pandmisõ pääle, a tuu pääle, et inimõigusõ panti jõuga masma.

    Strandbergi Mareki meelest olõ-i kasvuhuunõgaasi kvuutõst kassu (KesKus)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!