Nummõr' 122
Küündlekuu 13. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Lumõrada om moodun
  • Uudissõ
     
  • Mõtsaeläjä külmetä-i
  •  
  • Võromaa tritsutaja olli peris kipõ
  •  
  • Haanimaal peeti üteh liivlaisiga piksepühhä
  • Elo
     
  • Tsiga sõit saaniga
  •  
  • Uman koton, mitte külän
  • Märgotus
     
  • Kanepi Meelis: kuus tunni malõmängu päävän om piir!
  •  
  • Kiil om kõgõga köüdet
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Kiil om kõgõga köüdet
     
    Umast keelest, umakandi tiidmisest ja edesipüsümisest
     
    Koreiniku Kadri, ütiskunna-uurja
     
    Hääuskjidõ rehkendüisi perrä omma poolõ täämbäidsist kiilist tulõvas aastasaas kaonu vai väega halvan saisun. Halvauskjidõ perrä või esiki 95% kiilist häötet olla. Tuu putuda-i õnnõ riigi- vai kiräkiili, a kõiki kiili, midä maa pääl kõnõldas (kokko nii 7000 ümbre).

    Üts pessimiste, keelemiis Rannuti Mart arvas, et ellojäämist võiva luuta nuu 40–50 kiilt, miä viil seo aastakümne seen pandas su külmäkapi sisse, et külmäkapp sukka su umma kiilt kõnõlnu. Täpsämbähe sis nuu keele, miä omma Nokia karmanitelefoni ja Microsofti puutriprogrammi seen.

    Mõnõ lühkü edesikaemisõga inemise vastanu tuu pääle: miä tuust, häös sis häös, vast piätki niimuudu minemä, olõ-i midägi tetä, maailm lätt vahtsõmbas. Las keele kaosõ, a elo lätt jo õks parõmbas. A inämbüs inemise- ja ütiskunnauurjit olõ-i taaga sukugi ütte miilt.

    Mille olnu hää kõiki kiili, ka väikeisi, alalõ hoita? Näütüses tuuperäst, et uma kiil om inemiisile tähtsä. Ku tähtsä, saat arvo sis, ku taast ilma jäät: uma keele kaotanu põh’a põlisrahvidõ seen om pall’o inämb joodikit, kur’ategijit vai muido stressin inemiisi ku riigirahvidõ siän. Uma kiil om osa vanavanõmbidõ perändüsest. Näil olõssi armõdu hallõ, ku mi tuud umilõ latsilõ edesi ei anna. Mitu kiilt and latsõlõ luumisväke mano. Ütsindä inglüse keelest avida-i: inemise, kiä mõistva õnnõ inglüse kiilt, omma pia nigu dinosaurusõ muusõumitarõn. A miä viilgi tähtsämb, kiili ja luudusõ kirivüs omma umavaihõl köüdüssen.

    Luudusõ kirivüs saa-i alalõ püssü ilma kiili kirivüseldä: noin paigun maailman, kon om kuun pall’o kiili, om ka pall’o esisugumaidsi puid, puhmõ, haino, sitikit, tsirkõ ja eläjit. Hulga tiidmiisi luudusõ kotsilõ om käkit väikeisi kiili sisse. Ku lastas noil keelil vällä koolda, häöse ka neo tiidmise. A kaoma läävä ka tiidmise sugulaisi ja kotussidõ, rahvaperädse tohtõrdamisõ ja ilma ettekuulutamisõ, söögitegemise ja puutüü kotsilõ. Kel om viil täpsähe meelen, kuis tetä kiislat vai tsaka vikatit? Kost saa väiku verevä seemend ja midä tetäs kalmussõjuuriga?

    Tõsõst külest omma nuu tiidmise põlisrahvilõ ka kannatuisi toonu. Vahtsõndamisõ ja kliimamuutuisi aol tundusõ umakandi tiidmise mõnikõrd andsagu vai esiki võlsi. Sagõhõhe või noidõ perrä tallitaminõ inemise õkva kur’ategijäs tetä.

    Umakandi (= talopoja) tarkus ütles mõtsa, eläjide ja luudusõsäädüisi kotsilõ inämb ku ütskõik määne muudsa riigi paindumalda säädüs. Näütüses piät umakandi tarkusõ perrä elävä inuiti jahimehe partsõ laskma sis, ku nuu üle lindasõ, mitte kimmäle sis, ku jahihuuaig ette näge. Olkõ tuu vai jahikeelü aol, selle et pardsi ei pruugi inämb linnada jahihuuaigõ perrä. Kliimamuutusõ omma seo ilma är tsurknu. Ma olõ-i sukugi salajahipidämise puult, a mu meelest massa-i iks inemist vanno tarkuisi iist kur’ategijäs arvada.

    Täämbädses aos om ütsjago umakandi tarkust joba är häönü: mis aol ja ku pall’o puid võit rako ilma, et mõts otsa es saanu; kuna partsi või laskõ ilma, et pardsi vällä es koolnu vai et vanna kaivu või-i sülädä inne ku vahtsõnõ valmis. Mõnõ indiaanlasõ kaiva inne jahti minekit kavvõmbahe tulõvikku: ütspäiv lätsi nä jahti kurra kätt, tõnõpäiv hääd kätt. Teivä nii tuust huulmalda, et kõik tiidsevä, et saaki saa õnnõ hääd kätt. Täämbädse ao õdagumaa inemise läävä sakõstõ õnnõ tuud kätt, kost kimmähe õkvalt kassu luuta om. A ku hummõn seene-mar’a, nafta vai muu hää kraam otsan om, kas sis nakkami kohvrit pakma ja kolimi vahtsõhe paika?

    *Tennä taa kirätüküga kaonut Clifford Geertzi, Tove Skutnabb-Kangast ja kõiki inemiisi, kiä hoitva umma kiilt, tarkuisi, luudust, umatsit.

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!