Nummõr' 122
Küündlekuu 13. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Lumõrada om moodun
  • Uudissõ
     
  • Mõtsaeläjä külmetä-i
  •  
  • Võromaa tritsutaja olli peris kipõ
  •  
  • Haanimaal peeti üteh liivlaisiga piksepühhä
  • Elo
     
  • Tsiga sõit saaniga
  •  
  • Uman koton, mitte külän
  • Märgotus
     
  • Kanepi Meelis: kuus tunni malõmängu päävän om piir!
  •  
  • Kiil om kõgõga köüdet
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Kanepi Meelis: kuus tunni malõmängu päävän om piir!
      
     
    Kanepi Meelisse meelest om sõbraga rassõmb malõlahingut pitä ku võõraga. 
      
    Osulast peri Kanepi Meelis (23) om tulnu Eesti malõmeistris 2004., 2005. ja viimäte paar nädälit tagasi.

    Parhilla om tä Talliina Sidepataljoni hingekirän, a tegeligult valmistas uman kooliliinan Villändin Moskva turniiris. Timahavva om täl edimäne kõrd minnä periselt suurt malõt pruuvma.

    Midä sa Villändin opit?

    Dokumendihaldust ja infotiidüst. Tulõvigun või näütüses arhiivindusõn tüüd saia. Veli Siim lõpõt’ taasama ala är ja om no Kultuuriakadeemiän oppamisõ kõrraldaja.

    Veli om kah peris hää malõmängjä?

    Ütevahe tä inämb es viisi. Nüüt naas’ jälleki mängmä. Ku tä olõssi kõik aig mängnü, vast olnu sama kõva mängjä ku ma.

    Kuis teil tuu malõ manu jõudminõ vällä näkk’?

    Peris pall’o malõtaja omma niimuudu tulnu, et kõrvalt kaesõ, kuis esä mäng sõbraga. Mul peris nii es olõ, esä opas’ iks inne käügi selges. Siim oll’ sis kolmõnõ ja ma olli 4-aastanõ.

    A mõnõ ao peräst naksi joba kaema külh, et esä jätt peris pall’o häid käüke tegemäldä.

    Kiä olli su tõsõ oppaja?

    Osulan tekk’ malõtsõõri Parkeri Kaja ja joba 8-aastadsõlt naksi ma Võrolõ Lauga Ülari manu käümä. Tuun mõttõn om mul vidänü, et sai algusõst pääle kõva treeneri manu.

    Kas Võromaal eläden om malõmeistris saaminõ kerge?

    Kergüse peräst olõssi Tal’nan lihtsämb olnu. Sääl olnu oppajit rohkõmb. Ku ma sai 14, sis Lauga Ülar Võro huvikoolin malõtrenni inämb es tii ja pääle tuud mul olõki-i umma treenerit olnu. Olõ esi ummi asju ajanu. Külaotsa Kaidoga olõmi sõbra, arotami ülesandit ja olõmi üten ka pall’o mängnü.

    Viimäne Eesti meistri perämatš läts’ teil külh peris tulitsõs (Külaots kaot’ parõmban saisun ao otsalõppõmisõ peräst).

    Ku mängit, piät kõik är unõhtama, sõbõr vai vainlanõ, tulõ õnnõ mängi. Tegeligult omgi rassõmb sõbraga mängi. Ma ei tiiä, kas taa malõ mõttõn õigõ omgi, et tiitli saatus otsustõdas välkpartiidõga. A tsihti iks sinnäpoolõ hoidas, et tahetas päältkaejit ja sponsoriid ligi meelütä ja pandas kats kõvõmbat umavahel «välku taguma». Ju sis mul pidi närv parõmbalõ vasta.

    Kas om tulnu aig, ku puutri mäng inemisest parõmbalõ?

    Nii või üldä külh. A viga ei olõ tuun, et arvut olõssi tasõmõlt egäst inemisest üle. Inemine lihtsäle väsüs partii lõpupoolõ är ja tege mõnõ via. Inemisest vastanõ ei pruugi kõkkõ tähele panda ja tege kah väsünült viku, a puutri ei jätä vika kunagi kur’astõ är pruukmalda.

    Samal aol om lõppmängun saisõ, midä puutri mäng halvastõ, selle et täl ei olõ konkreetsit varjantsõ, midä lõpuni rehkendä. Tan tulõ joba kunsti puul mängu, midä massinal ei olõ. Nii et ka tävvelist rehkendüst om tõnõkõrd võimalik üle mängi.

    Määne om malõtaja äripäiv?

    Olõnõs tuust, kas piät kongi tüül käümä vai ei. Mullõ om annõt sõaväest aig triinmises ja ma proovi taad häste är pruuki.

    Hummugu tii juuskmist ja võimlõmist. Viis-kuus tunni pidänü tegelemä malõga – kaema avangit ja lahendama saisõ.

    Aju ei suta üle kuvvõ tunni üten päävän nigunii tegüsäle tüüd tetä, esiki ku tiit pausi sisse. Meelelahutust võit kah malõga tetä, mängit Internetin kinkagi võõraga.

    Korvpalli mängi ja raamatit loe kah. Midä rohkõmb füüsilist sporti, tuuvõrd parõmb.

    Tulõviguplaani?

    Parla om väega kerge. Nädäli peräst tulõ Moskvan turniir Aeroflot Open, midä loetas vallaliidsist turniirest maailman ütes kõvõmbas. Mahlakuu algusõn omma Euruupa meistrivõistlusõ. Näüs noh, kuis lätt.

    Kost Malõliit turniirõl käümises rahha saa?

    Kultuurkapital om, Carmen Kass pruuv sponsoriid aia ja minnugi om iks Sõmmõrpalo vald tugõnu. Sis om malõmängjäl jälleki hää, et ei olõ Tal’nast peri, sääl noorõlõ malõmehele vaivalt et andas. Külaotsa Kaido om Paikusõlt ja saa kah säält tukõ.

    Ega raha peräst malõt mängi ei massa. Tuud ütlese esiki nuu, kiä omma maailman edimädse viiekümne seen. Vast õnnõ edimäne kümme tiin häste. Ma tiiä, et esiki suurmeistri mängvä Internetin pokõrit, et vahel niiüteldä kerget rahha saia.

    Kuimuudu sa malõmängulõ reklaami tennü?

    Tuu om jo kõigilõ teedä, et arõndas loogilist mõtlõmist ja keskendümist. Ega kõigist ei piäki malõtajit tulõma. Märkmise võimõ jääs alalõ ka sis, ku malõt inämb ei mängi.

    Om üteld, et jalgpalli- ja malõtrenn kokko omma väega hää inemise arõndaja.

    Juttu ai Saarõ Evar

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!