| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
Väiku poiskõsõ käest küsüti, kost tä peri om. «Ma olõ säält küläst, kon suurõ tsia viil väiku olli,» ütel’ poiskõnõ vasta.
Taa jutus tull’ miilde, ku PÕRSTE bussipiätüse silt paistma naas’.
Käänimi küllä sisse. Edimädsest elämisest sõidimi müüdä, tundu nii, et sääl ei eletä.
«Ei eletä jah, maja om är müüd,» seletäs meile pinne haukmisõ peräst järgmädse maja ussõ pääle tulnu naistõrahvas.
Saami tutvas: Pindise Maimu (65). Maimu om viistõist aastat olnu liinan naftabaasin laborandi ni katlakütjä ammõdi pääl ja Kosõl kortõri hindäle perinü. Ütte otsa piten om Maimu liinainemine, seo tan om latsõpõlvõkodo. Põra om Kosõ kortõrin poja pere.
Küsümi, mille küläl om Põrstõ nimi. «A põrstõ päält eleti. Kasvatõdi ja veeti Vinnemaalõ,» om Maimul vastus valmis.
Latsõpõlvõst ja nuurusõst Põrstõ külän om Maimul ilosit mälehtüisi. Midä aig edesi, tuud ilosambas nuu läävä.
«Koolin käve Luhamaal. Parhilla ei olõ tuud kuuli inämb olõman. Keväja suurvii aigu olli niidü vett täüs. Ku kuuli lätsimi, tõmpsimi jala otsa mitu paari sukkõ. Imä tsusas’ üte sukapaari viil koolikotti, et koolin olõsi kuiva jalaga. Lumõ sulamisõ aigu oll’ kõgõ pall’o vett. Ku pioneerijuht Vetemäe Nikolai näkk’ latsi läbi vii tulõman, juusk’ tä vasta ja haarè üte latsõ üte, tõsõ latsõ tõsõ kangli ala,» om Maimul meelen.
Luhamaa kuul oll’ ka Maimu edimäne tüükotus. Tä oll’ sääl muusigaoppaja ja internaadin kasvataja.
Maimu om opnu Tal’na muusigakoolin kavvõstopmisõn, a viimätsel aastal jäi kuul poolõlõ.
Uma Tal’na oppaja käest sai külh tsaka, a tsillokõnõ pojakõnõ jäi haigõs, es tahtnu timä mant pääliina kuuli paeda.
Kalmusõ peret oll’ õnnistõt muusigaanniga. Sõsar Siina (Ruusamäe, pikkä aigu Kreutzwaldi gümnaasiumin lauluoppaja) juhat’ tuudaigu Luhamaa rahvamajja, sääl käve ansamblin laulman ka sõsar Maimu. Üten Siinaga lauli nä duetti.
Maimu kõnõl’, et näide kodomaja om vähämbält saa-aastanõ. Põra om timä vällänägemist tublistõ noorõmbas vuntsit.
«Uman koton saami kokko. Kõik tulõva iks kodo, mitte küllä,» kõnõlõs Maimu sõsarist ja uma perre inemiisist.
Mangi Igor om Maalehen kirotanu, et tsia-aastal tulõ pall’o vannon mälehtüisin tuhnmist. Sääne sai ka seo lehelugu.
Tsiga om rahulik elläi. Tuuperäst kaemi tulõvikku hää pilguga ja soovimi rahulikku ni rõõmsat tsia-aastat kõigilõ!
|
| | | Võromaal om kats Tsiamäe küllä – Haanin ja Krabi kandin. Tännässilmän om Tsiahar’akolk, Himmastõn Tsiajalakurm, Noorits-Mõtskülän Tsiaoro kolk ja Heisri takan Tsigaoro mõisa.
Tsiaräbo Raistõn ja Tsiamadissõ Restun omma talonime. Kasaritsan om Tsianahajärv. Tsiaperselohkõ ja Tsiapersesoid om mitu. Tsiamäki om vähämbält säidse.
Hellekunnu külän om Tsiamatussõpalo, Varbusõn Tsiakerikumägi. Piirissaarõ man om Tsigalahe kurm. «Sigalahe!» ütelnü tuu pääle kirämiis Pino Jüri.
A Saalussõ Tsigahannasuu om viil lahedamb: «Läts’ peräkõrd Tsigahanda ja sinnä jäigi.»
Oriku mõisa Otõmpää kihlkunnan om tuu kotusõ vanõmb nimi ku Friedrichshof – Vidrike.
Oriku talo Koigun ja Kuldi talo Vahtsõn-Antslan jääse tõnõtõsõlõ küländ lähküle. Üts Oriku lövvüs ka Oekülän.
Kuldi tallõ om peris pall’o. Nii Erästvere Koigõra külän ku ka Koorastõn omma Mäe- ja Ala-Kuldi talo. Kuldi-Jüri talo perrä oll’ nimetet Kuldijüri tsiht, mink pääle ehitedi 1970. aastil jupp vahtsõt Tarto maantiid läbi Erästvere mõtsa. A Vahtsõ-Antsla Kuldi-Jüri talost sai Kuldri külä, kon seo ilma aigu omma Urvastõ vallavalitsus ja Kuldri koolimaja.
Immismägi Liinamäel Lauri talo maa pääl om viimäne mälehtüs kunagidsõst Immisse talost. Immismäki lövvüs viil kolmõn paigan Võromaal. Karilatsin lövvüs Põrstõ külä, Setomaal om Põrstõ külli tervelt kats: Luhamaa nulgan ja Ts’atski nulgan.
Taast või arvo saia, et Võromaa talorahvas om tsika loomu poolõst häste tundma opnu ja naabrimiist sakõstõ tsia sugulaisiga nimetänü.
Tsia-sõna om esihindästki miildünü. Kõla perrä sarnadsõst kar’amõisa nimest Zigarova sündü Tsigaoro pikält mõtlõmada.
Saarõ Evar
| | | | | | Mis sa arvat? | |
|
|
|
