Nummõr' 122
Küündlekuu 13. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Lumõrada om moodun
  • Uudissõ
     
  • Mõtsaeläjä külmetä-i
  •  
  • Võromaa tritsutaja olli peris kipõ
  •  
  • Haanimaal peeti üteh liivlaisiga piksepühhä
  • Elo
     
  • Tsiga sõit saaniga
  •  
  • Uman koton, mitte külän
  • Märgotus
     
  • Kanepi Meelis: kuus tunni malõmängu päävän om piir!
  •  
  • Kiil om kõgõga köüdet
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Tsiga sõit saaniga
     
    Valpri Liina
        
     Heini Erki poja Rasmusõga.Heini Tiiu.Hindriksoni Leida.
        
    Radokuu 17. pääväl kell 18.15 tõmbas pini hanna jalgu vaihõlõ ja and valitsõmisõ tsialõ edesi. Algas tsia-aasta. Ja et välän om illos külm talv, sis sõit tsiga mi mano saaniga.

    Inne tsia-aasta alostust käve Uma Leht uurman, kuis Võromaal tsia-nimmiga kotussidõ pääl eletäs. Sõidumassin jäteti kõgõpäält saisma küläsildi man, kon puust välläsaet tsiakuju all saisõ suurõn kirän: TSIAMÄE. Perän saimi tiidä, et säändse uhkõ sildi meisterè uma külä miis Rüütli Tiit.

    Hindriksoni Leida man vanan rehetarõn

    Edimäne kotus, kon üle läve astõmi, oll’ Hindriksoni Leida (79) elämine.

    Tuu om vana maja. Küük om tett vanna rehetarrõ. Leida näütäs, kon oll’ vanastõ reheahi. A nii suur küük om egä pernaasõ unistus.

    Leida om peri taastsamast küläst, siiä tull’ tä sis, ku mehele läts’. Tütrigun oll’ Leida priinimi Hein. Kasvi suurõn, katsa latsõga perren. Pääle timä om parhilla alalõ viil noorõmb sõsar, kiä eläs liinan. Pikembält kõnõlõs Leida velest Akslist, kiä jäi sõtta. Aksel kutsuti üten küläpoiss Ruudiga säksa sõaväkke. Ruudi jäi tii pääl haigõs ja lasti kodo är, a Akslist tull’ perämine tiidmine Musta mere veerest. Ruudi oll’ Hindriksoni Rudolf, tuusama miis, kiä Leida hindäle1965. aastal naasõs võtt’.

    No om Leida jo 39 aastat läsäpõlvõ pidänü, selle et miis sai traktoriga Plaksi mäe all surma.

    «Mehenaanõ sai ma veidemb ku kolm aastat olla,» kahitsõs Leida. Latsõ olli tuudaigu viil väiku, kõgõ noorõmb, poig Raivokõnõ õnnõ poolõ aastanõ. Maive oll’ katõaastanõ. Tütär Milvi, kiä oll’ Leidal inne, käve tuudaigu jo koolin.

    Ku Leida ütsindä jäi, läts’ tä Haanilõ koolitiinjäs. «Üüse kell kolm talvõl tull’ naada ahjõ kütmä. Võtsõ latsõ õdagu koolimajja üten, saa-s näid ütsindä jättä. Maive lohut’ minno, ütel’, et võit külh tüüle minnä, külh tä Raivo perrä kaes. Esi oll’ tsillokõnõ,» lätt Leidal kõnõldõn miil hallõs.

    Latsõ avidi immä nigu sai, lehmähaina tetti üten ja muu kodotüü kah. Tuuperäst kasvi näist ka tüüinemise. No omma Leidal jo latsõlatsõ olõman. Parhilla Leida inämb eläjit ei piä, kass ja pini omma seldsilidse.

    Elo ei olõ Leidat hellütänü, a tä ei norota. Muidoki, tervüs võisi parõmb olla. «Läbi iks tulõt! Esi ei olõki harinu suurõ rahaga elämä,» tunnistas tä, hindäl nägo naarulinõ.

    Imä ja poig

    Hindriksoni Leida velenaasõ Heini Tiiu (60) mano lätsimi tuuperäst, et Tiiu oll’ pikkä aigu Munamäe sovhoosin tsiatallitaja.

    «Jah, ku sovhoos alost’, lätsi tsiafarmi tüüle. Päält sovhoosi lakjapesmist olli tuu, kiä perämädse tsiakõsõ tapamajja saat’,» kost meile Tiiu.

    Timä käe all oll’ nii tsillokõisi põrssit ku ka peekonitsiko. Tüü nigu tüü iks, är tull’ tuu tetä. Edimält oll’ puha käsildetüü, läts’ aigu, inne ku lauta tehniga abis joudsõ. Rassõst tüüst omma mälehtüses jäänü haigõ käe- ja jalajaku ja sälg.

    «Ei tiiäki, kuis eloga toimõ tulõsi, ku nuuri toes ei olõsi,» kitt Tiiu.

    Noorõ – nuu omma Tiiu poig Erki (41) uma noorõ naasõ Tiinaga (31). Tiina om Haanin sidejuhataja, a parhilla latsõpuhkusõl. Poja tarõ jääs imä elämise kõrvalõ.

    Lövvämi Erki kotost üten perre pesämuna Rasmusõga (1a 2k) – Tiina kutsuti paaris tunnis tüü mano.

    Tõsõ latsõ – Hentrik (10) ja Kairi (8) – omma koolin. Hentrik om esä jutu perrä kõva suusataja. A Haanin tõistmuudu jo es sündünügi.

    Erki om Helme koolist traktoristi paprõ saanu. «Parhilla tõuka uma valla teid Belarussiga vallalõ. Puutüüd tii hindä jaos – ehitämine om poolõlõ,» kõnõlõs Erki meile umist tegemiisist.

    Neli aastat tagasi jäi Erki mõtsatüül puu ala. Tuu õnnõtusõ peräst om tä grupi pääl.

    Erki perre suvinõ huul om maasigakasvataminõ. Maasik om katõ hektäri pääl. Tuud tegemist tugõ PRIA. Seo suvõ lupa Erki ka hernest naada kasvatama.

    Erki tull’ meid saatma. Kaimi üle laudaläve, laudan oll’ lehm ja tsiaaian kats kärssnõnna. Tsia olli nõun pildimassina iin posiirmä. Eläjä laudan omma katõ perre pääle. Tuu tähendäs, et imä Tiiu (timä eläs ütsindä) ja Erki perre uma.

    Nika ku pilti tetäs, kõnõlõs Erki, et paastukuun om Haani küläpäiv Tsiamäe külä kõrralda. A jo kats päivä pääle mi Tsiamäel käümist tull’ mõtstsiajaht. Säält es tohe ka jahimiis Erki puudus olla.

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!