Nummõr' 121
Vahtsõaastakuu 30. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Lumõraha tiiremondis
  • Uudissõ
     
  • «Elolinõ» jäl ETV-n
  •  
  • Tuglasõ-võistlus uut ka võrokeelitsit töid
  •  
  • Lõunaeesti kallendriperimüs kaasi vaihõl
  •  
  • Võro päiv Villändin
  • Elo
     
  • Saatsõst ja Veeberist
  •  
  • Tennüspäiv latsiaian
  •  
  • Viis aastakka kodoluu-uurmist: kats raamatut ja kivi koolilõ
  • Margotus
     
  • Noormetsa Helgi: meil om ülearvo pall´o hädän inemiisi!
  •  
  • Hurda Jakobi perändüs ja täämbäne päiv: mis mi saa är tetä?
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Mustlasõ nõidsõ miist
     
     
    Mikitämäe lähkuh üteh küläh elli ütsindä vanatütrik Manni.

    Seo asi juhtu kõrraga päält sõta. Miihi oll’ küläh niigi veitüs jäänü, a Manni tahtsõ kah mehele saia. Kiäki timmä vaesõkõist es kosi.

    Tuukõrd sõidi mustlasõ uma laagriga ütest küläst tõistõ. Kõik kotusõ olli mustlaisi täüs. Ütskõrd suvõl sõitõ tuu külä viirde ka mustlaisi laagri, koh Manni elli.

    Nii mehe ku naasõ lätsi küllä piteh lakja. Kiä kaartõ pandma, kiä petmä, kiä tandsma ja laulma, kiä vargilõ. Õgal mustlasõl käe-jala tüüd täüs.

    Mustlasõ lätsi Manni poolõ kah. Nimä olli kuigi tiidä saanu, õt Manni taht veiga mehele. Mustlasõ lubasi tälle mehe nõidu.

    Mannil es olõ näile ka rahast hallõ. Mustlasõ nõvvi ettemassu. Manni mass’ raha är, sis naksi mustlasõ kipõstõ toimõndama.

    Manni panti kesk tarrõ väiko kergo pääle istma, loeti sõna pääle. Sis tuudi väläst suur säläkorv. Tuu ka pühitsedi sisse ja panti Mannilõ päähä. Korv oll’ nii suur, et küündü piaaigu põrmanduni. Pääle laotõdi viil määnegi vana tekitükk.

    Sis mustlasõ tandsõ ja lauli ümbre Manni. Tuud oll’ vaia tuujaos, et Manni arvo es saanu, et kogo tä kraam vällä kannõtas. Peräst üteldi Mannilõ, et korvi alt tohe-i inne vällä tulla, ku kosja tarrõ tulõva.

    Sis mustlasõ lätsi är. Külärahvas imeht’, et mustlasõ nii ruttu laagri kokko panni ja är sõidi.

    Õdagu pand’ rahvas tähele, et Manni es lää eläjide perrä. Ku viil üüse ka Manni lehm nurmõ pääl rüüke, lätsi mehe kaema, mis Manniga juhtunu om.

    Manni kuuld’ väläh miihi hellü. Timä süämekene jätt’ osa lüüke vaihõlõ suurõst õnnõst. Manni kuuld’, et helü tulõ tarõ poolõ, tuu ei olõ muud ku kos’a.

    Mehe löüdse Manni korvi alt. Manni sai miihi käest tõrõlda, mille lehm ja tõsõ eläjä viil poolõ üü aigu väläh omma, õkva eläjit kodo tuuma. Kodo es olõ pääle lehmä kedägi tuvva.

    Mustlasõ olli är veenü kõik lamba, hobõsõ ja kõik tarõkraami. Õs jää muud ku lehm ja kass. Lehm jäeti vast selle maaha, et tuuga saa-i jo kipõstõ paeda. Ikmine es avida midägi, tull’ edesi ellä.

    Paari aastaga peräst tull’ Manni poolõ üts sõainvaliid. Tüümiist timäst es olõ, a Manni oll’ õnnõlik. Õks meesterahvas majah. Nii nä sis üteh elli edesi. Manni tekk’ kõvva tüüd. Varsti oll’ näile katõlõ kõkkõ viländ.

    Ämäriku Volli

    Mis sa arvat?
     
     
    Tegevägi sitast saia!
     
    Ruitlasõ Olavi, Võõpso miis
     
    Vott säändse omma luu, et lämmätegemise elektrijaam, midä üts tsiafarm ja energiafirma ütenkuun ehitäse, või jo 2008. aastal käümä saia.

    Arvada, et tsiafarm Ekseko ja Eesti Energiä kirotasõ radokuu algusõn lepingulõ ala ja Viiratsihe ehitedäs kavvaoodõt sitaelektrijaam.

    Naataski sitast saia tegemä! Eesti Energiä pidä sitaelektrijaama taastuvenergiäprojektis. Sääne energiä ei olõ väega otav, a puhas ja rohilinõ om külh.

    Ja pääasi – taastuvenergiäprojekti puhul om kimmäs, et tuu sitt, miä elektrit tuutma pandas, tulõ kuigimuudu ütiskunda tagasi.

    Ma tiiä, et mito säänest sitapatareid Eestin joba ilosahe tüütäse – Savisaar ja tälle vapimärgi andmisõ paprõ vällä käünü Tal’na liinapää Ratta Jüri omma üten Keskpatarein, Sepä Elmari ja Mustamäe liinaosa vanõmba kotusõtäütjä Ahlbergi Indreku ütine kinnivarapatarei om tõnõ, Värnigu Andrusõ patarei om veidükese aigu vakka olnu, a tuu om sääne imelik miis, et ei situ tuu kotusõga, minka tõsõ tuutja…

    Nii et – Eesti Energiä, är karaku midägi. Sitt-sai-sitt muudu enegriäjaama olõ-i su vällä mõtõld. Jürgenson mõistsõ tuud jo 2001 aastal, ku terve Eesti raudtii liipri hindäle perse tsusas’. Kõik mõtlimi, et om allõs fakiir!!! A no ku raudtii Savisaarõ punnitamisõ pääle jäl vällä lasti, om kõik selge. Asi om energiä jäävusõ säädüsen – sitt ei kao ja ei häö, a muutus ütest liigist tõistõ.

    Kuu aiga tagasi käve bussiga Räpinäl. Edimäne suurliin, miä tii pääle jääs, ku Võõpsost minemä naada. Piledi hind 6 kilomeetri iist oll’ 15 kruuni. Ku ma olõsi tuusama bussiga Tartohe sõitnu, masnu pilet 60 kruuni. No rehkendämi! 15:6 = 2,5… Sääne sõs om kilomeetrihind mullõ, maamehele. Liinamehe jaos, kiä Võõpsost Tartohe taht, rehkendämi kah! 76:60 = 1,26666666…

    Ma ei tiiä, mille mu käest tuu kruun kilomeetri iist rohkõmb kooritas, ma olõ-i hindä meelest määndselegi mu arvõlt taastuva energiä projõktilõ alla kirotanu. A buss mugu tulõ egä päiv kell 11.17 Võõpsost vällä, vii ulli Räpinäle ja targa Tartohe. Firma nimes om Sebe, a ma ütlesi parõmba meelega – Nihhuja-Sebe.

    Hää, et raudii-projekt tagasi om. Olõ kuulnu, et varsti nakkas Võõpsost Räpinäle rong käümä! Sõs sõitku mu peräst tühä bussi firmadõst NihhujaaSebe ja Zajebal!

    Mis sa arvat?
     
     
    Kolhoosi nimeristjädsi
     
    Ellimi Kapõra külänõvvokoguh, mi nukka aeti kolhoosi.

    Algusõh tetti jo väiku kolhoosi ja egä nukk tahtsõ umanimelist kolhoosi.

    Minti Võrolõ kolhoosilõ nimme pandma, muidoki nuu, kes olliva sääl kolhoosi hällü man iihotsah.

    A sääl oll’ olnu lavva takah üts miis, kes es mõista õigõlõ eesti- ega vinne kiilt, tu sis jagi noid nimmi.

    «Kapera kolhoos», näil läts’ häste. Kerepäälse mehe tahtsõ uma külä kolhoosilõ külänimme saia «Kerepäälse». Nimejagaja miis oll’ vihatsõs lännü ja rüükmä pandnu: «Mis kuradi Keriperse?! Tuu olõ-i määnegi nimi, ei lää läbi!» Ja pandsõ nimes «Paala kolhoos».

    Hirve Dagmar
     
     
    Kaupmiis Elmar
     
    Vanast oll’ poodin iks kauba puudus. Ostja tahtsõ ütte asja, a pakma pidi tõist. Tahtsõ kundõ valgõt lambitrikslit, a olli õnnõ musta. Ku mõni nurisi, ütel’ kaupmiis Elmar diplomaatilidsõlt: «Aga valgus tuleb ikka valge!»

    Olliva kunagi müügin latsi lutipudõli lämmistäjä. Üts ku tõõnõ küsse, mis nuu ommava. Ku küsüjä oll’ meesterahvas, ütel’ Elmar: «Ta om lutipudõli lämmistäjä.» Pidäsi sis väiku pausi ja ütel’ viil: «Ku vaia, saat mõnda tõist asja kah lämmistä!»

    Väljandu Ellen

    Mis sa arvat?
     
     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Pirakas pakk
     
    Innembi koëati koolilatsi käest säänest kraami, midä kutsuti piinü nimega mustusõproovis. Tuu tull’ panda ilosalõ tikutopsi sisse. Tikutopsi pääle kirotõdi «mustusõ» umanigu nimi. Kooli murõ oll’, kuis pruuv sanepidjaama är viiä.

    Üten Võromaa maakoolin oll’ jäl naid pruuvõ koëat. Parajalõ sõitõ üts oppaja liina nõvvupidämisele, tälle anti sis pirakas pakk tikutopsõga kah üten. Pakk oll’ viil kimmäle nööriga kinni köüdet, et tä lakja es vaonu.

    Inne nõvvupidämist mõtõl’ koolioppaja Vanaliina poodist läbi astu. Paki pand’ tä puuti minnen lavvakõsõ ala, kohe inemise nuu as’a jäti, midä nä es taha puuti üten võtta.

    Ku koolioppaja oll’ uma ostmisõ är tennü ja tahtsõ poodist vällä minnä, näkk’ tä suurõ hiitümisega, et pakki es olõki inämb. Tä saisõ murrõlidsõ näoga tükk aigu ja uutsõ, et võiolla kiäki tuu paki tagasi. A kaonus tuu hää kraam jäigi.

     
    Ummamuudu miis
     
    60 aastat tagasi lask’ Kasaritsan üte taloperre kõgõ vanõmb tütär külä pääl vallalõ jutu, et näide poolõ om üts väega ummamuudu miis tulnu: «Ei olõ täl hiusit pään egä hambit suun. Mitte üttegi sõnna tä suust ei kuulõ. Päämidselt maka aho takan,» selet’ tä tutvalõ külämehele.

    Külh külärahvas murrõl’ pääd, kiä tuu sääne miis võisi olla ja kost tulla. Tuudaigu oll’ viil miihi kah mõtsan, arvati, et võiolla om kogoni mõtsaveli. A ku teedä saadi, et kõgõ noorõmb perretütär om poja sünnütänü ja tsillokõnõ poiskõnõ omgi tuusama miis, oll’ külä pääl naaru pall’o.

    Taad as’aluku kõnõl’ umal illaskidsel juubõlil seo jutukõsõ päätegeläne esi.

    Mis sa arvat?
     
     
    Hüvä nõu
     
    Pensionäri suurmapudõr
     
    0,5 l vett
    1 kl peenembit suurmit
    näpuga suula

    Havvuta pudõr ahun pehmes. Manu sekä võidu ja tsipakõnõ ketšupit. Maru hää om süvvä piimäga vai hapnõ piimäga.

    Sõs sai kah peris hää pudõr, ku havvuti manu suidsulihha sibulaga.

    Kruusamäe Maimu

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!