Nummõr' 56
Põimukuu 3. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Segädüs kalmuaiaga
  •  
  • Egäüts' piät hindäle kaema uma post'kasti
  •  
  • Kanepi-Otepää tiid piten saa joba sõita
  •  
  • Käsitüüoppus Karulan
  • Elo
     
  • Vana kooli sepp Vahtsõliinast
  •  
  • Udmurdimaa: kangõ mutikõsõ, pliini ja lehmä jõõh
  • Märgotus
     
  • Kõiki võro keele ja kultuuri huviliidsi jaos omma Võro Seldsi ussõ vallalõ
  •  
  • Ruitlasõ Olavi: «Volli» hirmsa as'a omma tõtõstõ sündünü!
  • Kirä
    Kagahii
    Innembi
    Perämäne külg
     
     
     
    Udmurdimaa: kangõ mutikõsõ, pliini ja lehmä jõõh
     
    Hõrna Maar'a
       
     Hainakuu keskpaigah peivä mi suguladsõ udmurdi soomõ-ugri kultuurivestivaali JUR-JAR, mille nimi pitäv mi keeli tähendämä õgasugumast kissa ja kärrä. Tuu hõiklõminõ «jur-jar, jur-jar!» kumisõs täämbäseni viil kõrvuh.

    Udmurdih kävemi mi Tsibihärbläisi kooriga, üteh olli viil pillimiis' Valgu Toomas, hää killõga Sarvõ Meel, Villändi rahvast, Tal'na
    Säändse udmurdi muti käest kumõškat joomalda es päse. Kunstiülikooli tudõngi joonisvilme ja votonäütüsega.

    Hainakuu keskpaigah peivä mi suguladsõ udmurdi soomõ-ugri kultuurivestivaali JUR-JAR, mille nimi pitäv mi keeli tähendämä õgasugumast kissa ja kärrä. Tuu hõiklõminõ «jur-jar, jur-jar!» kumisõs täämbäseni viil kõrvuh.
     
    Udmurdih kävemi mi Tsibihärbläisi kooriga, üteh olli viil pillimiis' Valgu Toomas, hää killõga Sarvõ Meel, Villändi rahvast, Tal'na Kunstiülikooli tudõngi joonisvilme ja votonäütüsega.

    Sõit Udmurdimaalõ oll' põnnõv. Kiä ütles, et Eesti tii omma kehvä, olõ-i sõitnu müüdä Vinnemaa teid. Asi muutu kõrraga pääle Nižni Novgorodi, ku naksi pääle Tšuvašši ja Tatarimaa – sääntsit kõrrah ja suuri kardohkapõldõ olõ-i ma Setomaalgi nännü. Lõpust jõudsõmi Udmurdimaa pääliina Iškari.

    Kunstikeskusõh vestivaali vallategemisel tandsõ udmurdi vanamemme kaemalda umalõ iäle nii, õt higi linnas'. Suurõs sõbras saimi Mordva rühmä Toramaga, näile oppassimi ka ummi tandsõ.

    Tõõnõ päiv viidi meid Batr'akovo küllä. Sõit olõ-õs pikk', a mi jõudsõmi ar nätä üte meile väiga võõra, a Udmurdimaalõ vaest tävveste tavalidsõ pildi – lehmä saisi jõõh ni jahudi piimä, tuu tähendäs ummi nisso. Oll' ka põhjust: väläh oll' 35 lämmäkraati.

    Külärahvas oll' ehitänü värehti, koh pääl oll' suurõlt: «Jur-jar» ja vastavõtjit oll' pall'o. Veiga külälislahkõ omma nuu udmurdi! Meile pakuti suula-leibä, kalja, näide han'sat kumõškat ja piirakut kah. Näil om tradits'oonih, õt külälisile piät veiga pall'o juvva andma. 70-80-aastadsõ vanamemme käve ringi, suurõ putl'a kangli all ja pakiva kõigilõ.
    Udmurdi tarõ olli peremiihil är nikõrdadu, nii aknõ ku ussõ. Pall'o oll' tarvitõt sinist värvi. Nä ütli, õt tuu om jo taiva värv'! Üte talo man näüdäti Udmurdi käsitüüd, tõõsõ man, kuis vihtu tetti ja tuu mano laulti. Kolmanda talo man saimi maitsa Udmurdi rahvussüüke. Veiga hüä omma näil piiragu (perepetši): siini, muna ja viil pall'o muugagi.

    Kooli man võti latsõ meid lauluga vasta. Tuuh koolih oll' käünü mitu hääd helüluujat ja kunstnikku. Ka vestivaali kõrraldaja Juri Kutširan, kiä om ka udmurdi lipu kavandi autor'. Sääl koolih saimi ka ehtsid Udmurdi pliine maitsa.

    Õdagu oll' jalki mi ja Torama kontsõrt', a kõik' mi kontsõrdi tulli vällä rohkõp kirmassõ muudu. Perän maiusti mi kalasupi-uhhaaga ja jalki pliinega, mille mano kõnõldi, kuis naid süüdi ja midä naa udmurdõlõ tähendäse.

    Batr'akovo udmurdi omma peri arski hõimust, miä om kõgõ igipõlidsõmb udmurdi hõim. Vannu kombit oll' tah küläh pall'o alalõ. Meile kingiti üteh taloh pereesä tett puutüüd.

    Ku kodo sõidimi, lubasimi ka umilõ vahtsilõ sõbrulõ Toramast Mordvamaalõ küllä minnä. A prõlla põimukuuh tulõ udmurdi nukuteatri Setomaalõ. Tulkõ sõs kõik' kaema. Udmurdi reisist saa pilte kaia: http://tsibileelo.maaturism.ee
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    Or'apidämine es kao kavala massu ala pandmisõ pääle, a tuu pääle, et inimõigusõ panti jõuga masma.

    Strandbergi Mareki meelest olõ-i kasvuhuunõgaasi kvuutõst kassu (KesKus)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!