Nummõr' 121
Vahtsõaastakuu 30. päiv 2007
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Lumõraha tiiremondis
  • Uudissõ
     
  • «Elolinõ» jäl ETV-n
  •  
  • Tuglasõ-võistlus uut ka võrokeelitsit töid
  •  
  • Lõunaeesti kallendriperimüs kaasi vaihõl
  •  
  • Võro päiv Villändin
  • Elo
     
  • Saatsõst ja Veeberist
  •  
  • Tennüspäiv latsiaian
  •  
  • Viis aastakka kodoluu-uurmist: kats raamatut ja kivi koolilõ
  • Margotus
     
  • Noormetsa Helgi: meil om ülearvo pall´o hädän inemiisi!
  •  
  • Hurda Jakobi perändüs ja täämbäne päiv: mis mi saa är tetä?
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Saatsõst ja Veeberist
     
    Ilvesse Aapo
      
     
    Veeberi Renaldo pilte pääl saa nätä seto naisi (pilt saina pääl), Mehikuurma kalamiihi, Kalõvipoiga ja pall´ot muud. 
      
    Eesti Setomaa peränukah om tsillokõnõ enklaavi muudu Saadsõrinna külä. 200 aastat tagasi oll´ tan Samorodski nimelidse mõisnigu härbän, 100 aastat ildampa ehit´ üts tsaariohvitsiir tuusama vundamendi pääle suvõtarõ.

    Edesi läts’, nigu hariligult:vabariik ja timä lõpp üten tuukõrdsidõ inemiisi Tsiberi-tiiga, sõaaignõ sakslaisi laadsarett, perän tuud kuul ja ildampa tuu kooli internaat.

    Säitsmekümnendil sai harilik aolugu otsa ja kavvaaigsõ koolioppaja Veeberi Viktori peräst tegüsi tarrõ Seto muusõum. Arvada edimäne maailman.

    Viil tsipa ao iist oll’ tarõ halvan saisun. Eksponaatõ es tii likõs õnnõ nuu vihmatsilga, miä katussõmulgõst müüdä sattõva ja vällänäüdüssit oll’ julgõmb kaia läbi saina, selle et läbi aknidõ kaemisõst olõsi naa võinu iist sata.

    Täämbädses om tarõ kõrda tett ja vahtsõ alostusõ puhul om kõgõpäält vällä pant uma esä Viktori muusõumitüü edesijakkaja ja kunstnigu Veeberi Renaldo tsillokõnõ perräkaehtusnäütüs. Kujoragoja ja graafik saa suvõl jo säidsekümmend aastakka vanas.

    Renaldo om kuvvõkümnendil Tal’nan ülikoolin kunstnigus opnu ja tennü skulptuurõ – näütüses Lõhavere liinamäe monument – ja päält kolmõsaa graafilidsõ lehe.

    Pääle tuu muidoki joonistuisi ja perämädsel aol ka puuskulptuurõ ja Peko kujjõ. Naid perämäidsi om tä ülembsootska Riitsaarõ Evari sõnno perrä vast kõgõ inämb ilma pääl vällä ragonu.

    Evar käve ilda aigu Jaapanin ainu-rahval külän ja vei näilegi üte Renaldo tett peko kingis.

    Renaldo kunstist saa-i Saadsõrinna külän kuigi müüdä kaia, taad om egäl puul nätä.

    Näütüsel om vällän paarikümne aasta vannuidsi suuri graafiliisi lehti seto naisiga ja musklin Mehikuurma kalamiihiga. Omma mõnõ puukujo ja väega pall’o perämädsel aol tettüisi pilte Kalõvipojalõ, Säitsmele vellele ja nii edesi.

    Naid olõ-i tä tennü ütegi kirästüse käso pääle, õnnõ uma süäme telmise perrä, ja toda inämb naidõ man kunstnigu ausust nätä om. Saina päält saa lukõ, midä Renaldo elost tiid ja arvas, ja muidoki timä ja muusõumi eloluku.

    Muusõummi om renoviirmisega kunstnigulõ ka üts ateljee-galerii muudu tarõ tett, nii et arvada või, et ku suur näütüs läbi saa ja vanaaigsõ vällänäüdüsse uma kotussõ tagasi saava, jääs Renaldo töiele õks manopäsemise ja kaemisõ võimalus alalõ.

    Saadsõrinna tii mass egäl juhul ette võtta. Pääasi, et Vinnemaa käen olõva jao pääl jalga massinast vällä tsuska-i.

    A tuu om joba tõnõ jutt, mis või hääd näütüst kaiõn esiki meelest är minnä. Hää no tuugi.

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!