Nummõr' 121
Vahtsõaastakuu 30. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Lumõraha tiiremondis
  • Uudissõ
     
  • «Elolinõ» jäl ETV-n
  •  
  • Tuglasõ-võistlus uut ka võrokeelitsit töid
  •  
  • Lõunaeesti kallendriperimüs kaasi vaihõl
  •  
  • Võro päiv Villändin
  • Elo
     
  • Saatsõst ja Veeberist
  •  
  • Tennüspäiv latsiaian
  •  
  • Viis aastakka kodoluu-uurmist: kats raamatut ja kivi koolilõ
  • Margotus
     
  • Noormetsa Helgi: meil om ülearvo pall´o hädän inemiisi!
  •  
  • Hurda Jakobi perändüs ja täämbäne päiv: mis mi saa är tetä?
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Lõunaeesti kallendriperimüs kaasi vaihõl
     
    Fastrõ Mariko
      
     
      
    Ilda aigu 70-aastadsõs saanu rahvaluulõ (päämidselt rahvakallendri) uurja Hiiemäe Malle sünnüpääväs anti vällä kats timä kirotõdut raamatut: «Sõnajalg jaaniööl» ja «Päiv ei ole päiväle veli. Lõunaeesti kalendripärimus».

    Edimädsen omma seen timä kirätüü, kon mitmõ tähelepandmisõ luudusõ, keele ja rahvatarkuisi kotsilõ. Tõsõn om kuh’aga tiidmiisi tuust, kuis Lõuna-Eestin om peetü ja peetäs rahvakallendri pühhi.

    Nii nigu Lõuna-Eesti inemiisi kiil vanõmbal aol, omma ka kombõ suurõst luust üttemuudu. Lõuna-Eesti tähendäs nellä piirkunda: Mulgimaad (Halliste, Karksi, Paistu, Tarvastu, Helme kanti); Lõuna-Tartomaad (Puhja, Rannu, Rõngu, Sangastõ, Nõo, Otõmpää, Kamja, Võnnu kanti); Võromaad (Kanepi, Urvastõ, Karula, Harglõ, Rõugõ, Põlva, Vahtsõliina ja Räpinä kanti) ja Setomaad.

    Setomaa pühä käävä vana kallendri perrä, sääl om egäsugutsiid esieräliidsi pühhi ja kombit.

    Tõistmuudu, a uma

    «Päiv ei ole päiväle veli» om huvitav ja tõistmuudu raamat tuu poolõst, et tast saat lukõ nii vana ku vahtsõ ao pühhipidämise ja noidõ päivi tegemiisi kotsilõ.

    Kõrvuisi omma tennüsepäävä tsiajala, sõbrapäävä verevä süäme, langaketrämine, pässäpiku, kapstaistutaminõ, 8. märdsi kaardi, jürituli, nõiakarnõval, suvistõpühhi kõo, halloweeni-kürvidsä jne – kõik vana ja vahtsõ «as’a» segi nigu periseltki omma.

    Häste pall’o om kirotõt tuust, kuis latsiaian vai koolin pühhi peetäs – saa esi perrä tetä ja latsilõ vanno kombit näüdädä. Raamatut om esieränis huvitav lukõ sis, ku mõni pühä õkvalt käen vai tulõman: midä tohes tetä ja midä ei, määntse omma uskmisõ ilma kotsilõ jne.

    Raamadu päälkiri «Päiv ei ole päiväle veli» om üts Sangastõ vanasõna ja tuu tähendäs tuud, et olõ-i mitund ütesugust päivä vai pühhä.

    Nii nigu mitmõ as’a täämbädsel pääväl omma tõistmuudu lännü, omma ka mitmõ inemiisi arvosaamisõ tõistõ lännü. Näütüses sainakallendri tegijä uskva, et egän kuun üts nelläpäiv om kadonelläpäiv, tegelikult olõ-i. Kadonelläpäiv om õnnõ sis, ku «nelläpäiv juhtus olõma vana kuu ja kuu luumisõ vahepääl » (lk 43), seo aasta sis kimmäle 15.03 ja 9.08. Näütüses usutas täämbädsel pääväl väega sakõstõ ka tuud, et Lindora om Setomaal (lk 384), tegelikult olõ-i, om iks Võromaal.

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!