Nummõr' 120
Vahtsõaastakuu 16. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Vanaimä «lainus»
  • Uudissõ
     
  • Perimüskultuuri talvõkoolin olõ-õs aigu niisama mürrädä
  •  
  • Laulu väest ja asjost
  • Elo
     
  • Havvakivve ragoja pidä kunstist
  •  
  • Seto noorõ saava tiatrit tetä
  •  
  • Mõtsalisõ bussijaaman
  • Märgotus
     
  • Randvere Jaan: Võro kammerorkõstri tulõ tüüle saia!
  •  
  • Kimmüse kaitsõs
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Randvere Jaan: Võro kammerorkõstri tulõ tüüle saia!
      
     
    Randvere Jaani meelest olnu väega illos, ku Võrol saanu egä kuu vai katõ kuu takast kammerorkõstrit kullõlda. 
      
    Et Võro muusigakooli puhkpilliosakunna juhatajalõ ja liina kammerorkõstri vidäjäle Randvere Jaanilõ (39) maakunna Kultuuripärli-preemiä anti, tuust sai pall’odõl hää miil. Tüüle pühendünü muusigamiis om esi tasanõ ja unistas tuust, et kammerorkõstri saa muusigasõbrulõ egä kuu kontsõrdi anda.

    Midä tutva ja tüükaaslasõ ütli, ku preemiäst teedä sai?

    Inemiisi iks huvitas, midä taa rahaga sõs tetäs? A tuu las jääs näile hindäle mõtõlda! Sõpru kostita!

    Piät ütlemä, et tüü tegemisel olõ-õs tuu raha määnegi tsiht. Hää miil om tuust, et seo vahtsõ kultuuripreemiä sai muusiga. Et preemiäkommisjon muusiga kasus otsust’.

    Põlvan ja Villändin anti Kultuuripärl spordilõ...

    Üteldäs, et kihäkultuur om kah väikeist viisi kunst. A spordin omma musta ja valgõ as’a: kes edimädsenä üle joonõ saa, tuu om võitja. Muusiga om suurõmb protsess: näet ja kuulõt, a sõs viil tunnõt ja mõtlõt kah.

    Tuu om loogilinõ, et sport köüt inemiisi rohkõmb. A sporti ja muusigat saa-i kuigimuudu üte kaalukausi pääle panda. Kultuuripärl om jo mõtõld kultuuriluujalõ. A spordi puhul luumisõst külh nii väega kõnõlda ei saa. Sporti ma maha tetä kah ei julgu: olõ esi kah kunagi hää meelega sporti tennü.

    Määndsit hindä tegemiisi piäti kõgõ tähtsambäs?

    Ma ei märgota, määndse mu as’a omma tähtsämbä. Asi lätt kuigi esihindäst. Vahepääl tulõva mõttõ kah, mis suunan piäsi toukama naid tegemiisi.

    Eesti vabariik om imede riik ja pikkä plaani saa-i tetä. A nigu ma lehest loi, om maavalitsusõl sääne tugõmisõ plaan (luvva Võrol nn projektiorkõstri asõmõl kimmä rahastusõga sümfooniaorkõstri, «Võrumaa Teataja», 6.01.2007 – UL), kaemi, kohe tuu asi joud.

    A sõnna «sümfoonia» om Võrol iks väega julgu vällä hõiku. Sümfooniaorkõstri om iks väega suur kollõktiiv: vähämbält 40 matsi! Eestin om paar liina, kes sutva sümfooniaorkõstri vällä panda: Talliin, Tarto, Narvan om vast kah hindäst.

    A kammerorkõstri – kümne inemisega saa joba mängi – piäsi Võrol olõma ja võimalusõ omma olõman. Tuud es tohtnu laokilõ jättä, rauda tulõ edesi pessä.

    Olõsi väega illos, ku meil saasi olõma näütüses kõrra katõ kuu takast vai eski kõrra kuun kontsõrt, näütüses Kreutzwaldi muusõumin. Sinnäpoolõ tulõ liiku.

    Kas nuuri pillimängjit kasus pääle?

    Om iks, peris häste omma tulnu kuuli. Selge om tuu, et Võro om sääne liin, kost tahõtas määndselgi aol är minnä ja tagasi tuldas veidemb. Juurikal oll’ umal aol orkõstri, oll’ vaia mängjit ja sõs tettigi muusigakuul tuujaos. A mängjist om õks kõikaig puudus.

    Mu hindä latsõ omma muusigalõ sõrmõ är andnu: kolmõst latsõst kats opva jo Talinan muusigakeskkoolin, kolmas mäng siin tšellot ja taht kah minnä.

    Eestin om sakõst niimuudu, et pall’o muusigu omma sama nimega: latsõ, latsõlatsõ, sugulasõ... Mu vanõmba es olõ muusigu, a uno Kauksi Kalle oll’ kõva mõtsasarvõmängjä. Vanaesä Kauksi Voldemar mängse Võro rahvaorkõstrin. Ku latsõst pääst sai Talinan käütüs, sõs viidi iks ooperihe vai sümfooniaorkõstri kontsõrdilõ. Sõs sai kaetus, silmä suurõ pään.

    Mis pille esi mängiti?

    Saksofoni ja mustõ-valgidõ klahvõga pille. Avitas külh.

    Mille olõti Võrolõ jäänü?

    Ku Talinan Otsa koolin saksofoni eriala lõpõti, sõs oll’ õkvalt sääne sais, et Eesti vabariik tull’.

    Ma olli sõs joba katõ latsõ esä ja tull’ kohegi tüüle minnä. Talinan olõ-õs kongi ellä, a Võrol oll’ kodo õkvalt muusigakooli takan. Tulli kodo elämä ja elä täämbädseni.

    Suurin liinun omma kunstilidsõ võimalusõ suurõmba ja opmisõ aigu om tuu tähtsä. Olõ sõpruga Lõuna-Eesti häid külgi arotanu: siin saami tetä tuud, midä tahami. Om võimalus asju pruuvi.

    Küsse Harju Ülle

     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
     
      
     Uma Lehe sõbõr!