Nummõr' 120
Vahtsõaastakuu 16. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Vanaimä «lainus»
  • Uudissõ
     
  • Perimüskultuuri talvõkoolin olõ-õs aigu niisama mürrädä
  •  
  • Laulu väest ja asjost
  • Elo
     
  • Havvakivve ragoja pidä kunstist
  •  
  • Seto noorõ saava tiatrit tetä
  •  
  • Mõtsalisõ bussijaaman
  • Märgotus
     
  • Randvere Jaan: Võro kammerorkõstri tulõ tüüle saia!
  •  
  • Kimmüse kaitsõs
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Perimüskultuuri talvõkoolin olõ-õs aigu niisama mürrädä
     
    Laube Kadri
      
     
    Käpäpuppõga tegevä tiatrit Perli Käroliis (kural), Koreiniku Liisa, Aia Sirli ja Rohtla Janeli. 
      
    Koolivaheao lõpun (3.- 5. vahtsõaastakuul) saiva Pikäkannu koolin kokko paarkümmend nuurt Ruusmäelt Vilustõni, et ütenkuun rohkõmb tiidmisi võro keele ja kodokandi kotsilõ saia.

    Edimädsel pääväl opas’ Jüvä Sullõv pääle võro keele latsilõ ka Internetin võrokeelidse entsüklopeediä Wikipedia pruukmist ja tävvendämist. Üts poiskõnõ naas’ õkvalt automootori tüüpõhimõttiid ja vallalõvõtmist kirja pandma. Päävä lõpus saiva Vahtsõliina käsitüüoppaja Mändmetsa Merikese iistvõtmisõl valmis käpäpupi, mida läts’ vaia järgmädsel pääväl käpäpupi tiatri jaos.

    Tõnõ laagripäiv oll’ suur tiatripäiv. Hummogu heräti laagrilidsõ üles Tubina Taago ja Tagamõtsa Tarmo Võro Tiatriateljeest, kiä es anna mitte sekondiski hingämispausi: piiglihar’otusõ, tähelepandmisõ ja kuuntüü triinmine, mälu ja koordinatsiooni arõndaminõ.

    Tõnõ rühm opsõ samal aol lähembält Rõugõ kihlkunda tundma – egä lats tekk’ tunni lõpus Rõugõ kihkunna sainapaprõ.

    Õdagu näütsi latsõ ütstõsõlõ käpäpuppõga hindäkirotõduisi etendüisi, mink jaos olli joba eelmidsel pääväl ka etteannõdu märksõna kätte saanu.

    Egä õdak oll’ küläliisitunn. Edimädsel laagriõdagul käve külän Tubina Tuuli, kiä kõnõl’ rahvarõivist ja opas’ näid ka paprõ pääle tsehkendämä. Latsil oll’ väega huvitav kullõlda, kuimuudu rahvarõivit vanastõ kannõti ja et es olõ ütskõik määndse ündrigu sälgä tõmmadu.

    Laagri lõpuõdagul võtt’ laulutunni iist Tauli Anu, kiä selet’, mida määnegi laul ja laulusõna tähendäse. Et mesimar’akõnõ olõ-i miimari, a hellänimi. Vai et Karulamehe mesileib olõ-i miileib, a nii om iks uma tõõsõpoolõ kotsilõ üteld. Ku tsõõrimängu- ja lauluõdak läbi sai, oll’ viil nii mõnõgi laagrilidsõ suust kuulda: «vees, vaas, veereli…»

    Laagri perämäne päiv naas’ tunn aigu varramba, selle et Mõnistõ nuurmiis Toropi Piitre uutsõ meid jo välän, et ütenkuun mõtsa minnä.

    Piitre juhat’ päävä sisse tsihiotsmisõga. And’ meile kaardi, näüdäs’ kotusõ kätte ja juhat’, kuimuudu kaarti lukõ. Mõtsakäük alas’.

    Kaimi sis naid tiiotsõ ja maastikku, et iks kaardi pääl olõsi, selle et Piitre ütel’, et tä om külh kunagi ka kaardi päält vällä joosnu.

    Meid oll’ nii pall’o ja kõik hoiõ iks silma pääl, nii saimi poolõ tunniga kohalõ.

    Jõudsõmi eläjide süütmise kotussõ mano, kon saimi kaia jälgi ja kullõlda jahimiihi juttõ ja tiidmisi eläjide kotsilõ.

    Ku tagasi koolimaja mano jõudsõmi, sis saimi ka eläjänahku ja jahitrofeesid kaia.
    Nii nigu laagrin õks, oll’ ka perimüskultuuri talvõkoolin sportlik jago ja viktoriin, õdagukontsõrt ja väikese krutsusõ.

    Laagrilidsõ jäi talvidsõ vaheaokooliga väega rahulõ. Õnnõ paar last ütli, et es olõ aigu kaartõ mängi ja Internetin sõpruga kõnõlda. A tuu pääle kaemalda uutva kõik jo suvist kokkosaamist.

     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
     
      
     Uma Lehe sõbõr!