| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | | | | Vanaimmä, kinkal olõsi aigu võõrit latsi hoita, om küländ rassõ löüdä. | | | | |
Põlvan lätt käümä vahtsõnõ ja peris ummamuudu ettevõtminõ: ku latsil om tukõ vaia, saa liinavalitsusõ abiga «lainus» latsisõbraligu vanaimä.
«Parhillatsõs om üts vanaimä hindä api paknu,» kõnõlõs Aalde Pilleriin, Põlva liinavalitsusõ vahtsõnõ latsõkaitsõtüütäjä. Tä luut väega, et lövvüs viil mõni hää vanaimä vai vanaesä, kiä tahtnu latsi avita.
«Olõ hingevõtja inemine, vägivallaga kokko putnu ja mõista latsilõ toes olla,» seletäs 50-aastanõ Leida põhjust, mille tä õkvalt liinavalitsustõ kõlist’, ku liinalehest vanaimä perrä hõikamist lugi.
Täl omma külh ka hindäl latsõlatsõ, a nuu eläse kavvõn ja trehväse harva vanaimä mano.
Leida arvas, et tä võisi olla latsilõ sääne tugõja, kiä nakkas latsõl külän käümä, üten timäga tiid juuma ja elost-murrist kõnõlõma.
Abivajajit om Põlva liinan hulga
«Mul om silmi iin mitu peret, kon säändse vanaimä api vaia lääsi,» ütles Aalde Pilleriin. Näütüses kasvatas üts esä ütsindä latsiaialast. Et tä om perre ainukõnõ üllenpidäjä, lääsi tä hää meelega mõnikõrd puulpäävä tüüle, et lisarahha tiini.
Niisama es tahtnu tä köhijä latsõga katõs-kolmõs pääväs kodo jäiä – katõ edimädse päävä iist jo määnestki haigusrahha ei saa.
Aalde Pilleriini sõnno perrä om mitund sorti perrit, kon vanaimä (vai vanaesä) api vaia lääsi: vanõmba tegevä vällämaal tüüd ja latsõ omma ütsindä kodo jäedü, ütsikul vanõmbal om joomatuur vai om tä ilda õdaguni poodin tüül. Hää olnu, ku sõs hää inemine kaesi, et latsõl om koolitüü tett ja kõtt täüs.
Ku ettevõtminõ käümä lätt, nakkasõ latsi avitaja edespiten Põlva liina käest ka rahha saama. Aalde Pilleriin uut häie inemiisi kõlistamist tel 799 4723.
Võro liina inemise olõ-i murõt kaivanu
«Meile ei olõ latsõvanõmba teedä andnu, et säänest asja vaia olõsi,» ütles Põlva ettevõtmisõ kotsilõ Võro liinavalitsusõ sotsiaalosakunna juht Treimuti Virgu. «A Põlval om seo hää ettevõtminõ ja ku mõnõl mi liina latsõvanõmbal om kah sääne murõ, kõnõlgu meile kimmäle.»
Tuud omma tüüldä inemise külh sotsiaalosakunnalõ kaivanu, et saa-i tüüle minnä vai vahõtuisiga tüüd vasta võtta: olõ-i last õdagist kohegi jättä.
«Ku tulõ vällä, et murõ om õks olõman, mõtlõmi ka mi midägi vällä,» lupa Treimuti Virgu. «Näütüses võisi seo olla üts teenüs, midä vahtsõnõ Nöörimaa tugikodo pakma nakkas.»
| | | | | | |
| JUHTKIRI | | | | Hädätarvilik vanaimä | | | | | Harju Ülle, päätoimõndaja | | |
Põlva liinavalitsusõ tüütäjä omma vällä märgotanu vahtsõ, ummamuudu ja väega tarviligu as’a – vanaimä «lainamisõ» latsilõ, kinkal hindäl vanaimmä olõ-i vai eläs tuu nii kavvõl, et saa-i latsõ mano tulla, ku mõnikõrd kipõstõ vaia.
Vast egän perren, kon väiku latsõ, om iks aig-aolt ette tulnu, et vanõmbil om kas õdagu, nädälivaihtusõl vai pühhi aigu mõni hädäline asi vaia är aia. Latsi ütsindä kodo jättä ei julgu, a latsiaid om kinni. Viil hullõmb om asi sõs, ku last vai latsi kasvatas õnnõ üts vanõmb.
Kõrva jäi ka Võro liinavalitsusõ tüütäjä käest kuultu jutt, et imä saa-i õdagist vai vahõtuisiga tüüd vasta võtta – kiäki ei kae tuudaigu latsi. Või paistu, et tuud kaivõldas õnnõ tuuperäst, et mitte tüüle minnä, a ma arva, et sakõst om murõ periselt ka olõman. Olõ joba esi kuulnu hiidütävit juttõ, et vanõmba rabasõ Soomõn tüüd tetä ja algklassilats piät kats vai kolm nädälit ütsindä koton toimõ tulõma.
Kõgõ tuu peräst piäsi Põlva ettevõtmist «Vanaimä lainus!» katõ käega tugõma. Tsärre ja sõbraligu Põlva pensionäri, ku teil om vähägi huvvi latsi avita, kõlistagõ kimmähe liinavalitsustõ! Ja vanõmba, ärke häbendäge umast murõst teedä anda!
Looda väega, et Põlva ettevõtmisõl lätt häste ja taast saava härgütüst ka Võro, Antsla, Räpinä... Ku latsil om kõgõ silm pääl, sõs om ka veidemb hirmsit õnnõtuisi, pahanduisi ja kõkkõ muud, midä mi ei taha, et mi latsiga juhtus.
| | |
|
|
|
