| Pääleht |
Uudissõ |
Elo |
Märgotus |
| |
|
|
| | | | Kasearu Miia ja Vello luutva, et elektrijaama ütte suurtõ tühjä ruumi saa üles aoluuvälläpanõk. Sõs võõril hää uuri-lukõ. | | | |
Ku Leevaku perädü korgõ korsna sai tulõkõsõ mano, naksi uma inemise ka taad tornikorgust mürägüt inämb tähele pandma. Leevaku rahval om plaan tunnõdu elektrijaama-luuga vahtsõl aastal midägi kimmäst ette võtta.
Kukki Smuuli Juhani jutulaulu «Järvesuu poiste brigaad» opita-i koolõn inämb ammu, pidävä auto-bussi iks kõikaig taa kuulsa Võhandu jõõ viipaiso man kinni. «Suvõl sakõst küstäs-otsitas, kiä mõistnu hüdroelektrijaamast midägi kõnõlda. Ja tahõtas huunõlõ sisse minnä,» om Leevaku küläelo üts iistvõtjit Kasearu Miia (47) esi kogõnu.
Timahavva saa taast komsomoli lüüktüüehitüse nime all hüdroelektrijaama vahtsõstegemisest 60 aastakka. Parhilla jaam ei tüütä, jo pikembät aigu oodõtas Tšehhimaalt vahtsõt turbiini. Taa om elektrituutmisõ äri ja majandusõ puul. Tõõnõ asi om aolugu.
Miia külävanõmbast tõnõpuul Kasearu Vello (51) kõnõlas, et nail om jo mõnda aigu olnu plaanin elektrijaama huunõn taa kuulsat aoluku rahvalõ tutvambas tetä. Jaama umanigu omma mõttõga peri olnu.
«Asi jäi tuu taadõ, et jaam om eräumandus ja selle es anda eurofondõst rahha. Tõõsõ ei saa eräumandi pääle projekti kirota,» seletäs Vello.
Ehitüse mäletäjit om veitüs jäänü
Parhilla pidä Leevaku rahvas plaani, kuis elektrijaama luku näütemängus tetä ja tuud suvõl rahvalõ ette mängi. Tuujaos uutva nä ehitüst esi päält nännü inemiisi mälehtüisi. «Vast kolm-neli om siih säändsit inemiisi eloh. Urtsoni Õie näütüses, timä man olli poisi üüd,» arvas Miia ja pallõs, et ku muialtpuult viil mõni inemine midägi mälehtäs, andku kimmähe teedä.
Jaama praaviti är uma talomehe
Elektrijaama nii-üldä ammõtlikku aoluku om külh Räpinä muusõumin pall’o, a tuuaigsõt juttu saa-i usku. «Tuudaigu aolehe kirodi tõistmuudu, ku asi periselt oll’. Tegeligult ehiti elektrijaama kotusõpäälidse talomehe,» ütles Vello.
Leevaku rahvas saa arvo, et näide külä om hää kotussõ pääl: suurõ Tarto-Räpinä ja Põlva-Räpinä tii veeren. Ja uhkõ aoluuga, midä tulnu pall’o inämb nii võõrilõ ku umilõ tutvambas tetä.
Miia kõnõl’, et umal aol suurõ Leevaku savikivivabrigu jaos ehitet korsna sai valgõs 2004. aastagal. «Sõs oll’ sääne huvitav lugu, et üte noorõ tulli siiä imä mano kodo ja küsse: misasi taa nii valgõ om?! Olli umakandi inemise, a es olõki korsnat innemb tähele pandnu.»
Leevaku kandi rahvas naas’ inämb kokko hoitma ja ütitselt toimõndama 2001. aastagal, ku kuul kinni panti. Inemise pelksi, et tühäs jäänü koolimaja võidas maaha müvvä.
Tetti Leevaku küläseltsing, miä om olõman täämbädseni. Edimält anti vällä eski umma aolehte «Leevaku Teataja».
Parhilla om inneskidsen koolimajan raamadukogo, tsillokõnõ olõnguruum, nellä peelega käsitüütarõ ja väikeisi latsi kuunkäümise ruum. Nii kuus last käü aig-aolt küläkeskustõ mängmä, näide perrä kaes Noorema Anne.
«Vanõmbidõ inemiisi jaos om kokkosaaminõ väega tähtsä. Nä saava käsitüüd tetä, kõnõlda, pall’o omma ütsigu inemise. Kiä algusõn naksi käümä, nuu omma jäänü täämbädseni,» kõnõlas külävanõmb umbõs 30 inemise kotsilõ.
Küläelo iistvõtmisõ iist tenoligu inemise ütlese, et mitte õnnõ Miia ja Vello, a ka näide kolm last omma pall’o ütitside tegemiisi man abis.
Kasearudõ vanõmb lats Kairi (26) om jo Tarto ülikooli sotsioloogia eriala doktorioppusõn. Kristi (23) om Tarto korgõn koolin keemiä magistrioppusõn.
Poig Kristjan (18) opp Tarton Treffneri-kooli perämädsen klassin. Kõigilõ latsilõ om uma kodokant tähtsä.
«Kairi tekk’ Leevakul latsiga tandsutsõõri. Timä avit’ ka küläello putva küsitlüse läbi viiä. Kairi käest olõmi saanu ka egäsugumast projektikirotamisõ nõvvo,» kõnõlas imä.
Poig Kristjanit tõmbas kah kõvva kodo. Tälle miildüs uno Mälbergi Agu man talon massinidõga tüüd tetä.
«Ku Kristjan Treffneri-kuuli sisse sai, sõs küsse õkva mu käest nõvvo. Tä es olõ sukugi kimmäs, kas minnä vai ei. A parõmba sõbra lätsi. Poiss om ütelnü, et kutsõkooliga timä ka ammõdi opmisõl ei lepü,» tiid imä Miia.
Miia om Räpinä vallan maanõunik ja Vello tüütäs maamõõdufirman Elker EMT.
Külävanõmba ammõt om küländ rassõ
Vello ütles, et külävanõmba ammõtist taht tä jo pikembät aigu valla saia, a olõ-i, kiä as’a hindä pääle võtasi.
Küläello iks edesi kõrraldama sund Vellot ja Miiat tahtminõ, et kodokant kõrran olõsi.
Keväjide om Leevaku rahvas ütenkuun kõvva kraamnu. «Tiiviiri ja muud,» nimmas Miia. «Vahtsõst aastast tahtnugi, et ümbrekund saanu viil inämb kõrda. Esieränis ütismajju man olõva aiamaa. Naa omma õkva tii veeren kah, paistusõ kõigilõ silmä.»
«Asi om muidoki viie aasta tagudsõga kõvva paranu,» ütles Vello. «Hädä tulõ ka tuust, et vanõmba inemise sakõst inämb ei jõvva, sõs lätt kõik haina ja risutsõs.»
Leevakul rahvast om
Leevaku ütismajjun olõ-i üttegi tühjä kortinat. Mõni nuur pere om kah küllä tulnu ja tege hindäle umma elämist kõrda.
Tüül käävä inemise nii Räpinäl, Ruusal, Moosten ku Põlvan. Kokko eläs inemiisi Leevaku kandin nii 200 ümbre.
Seltsing taht, et küläkeskusõn saanu raamadukogo piso ruumi mano. Hää, ku õnnistunu laembas tetä ka olõnguruumi – sõs mahtunu sääl ka tandsma.
| Mis sa arvat? |
|
|
|