| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Viistõist võti | | | | Uma Lehe jutuvõistlusõl 2.–3. kotust jaganu jutt |
Olõ-i määnegi salahus, et mehe umma laisa ku porilasõ. Üts naanõ pallõl’ sagõhõhe, et miis üte vai tõsõ as’a kõrda säesi.
Kõgõ inämb oll’ vaia kobista latsõ mängoasjo ja jalgratast. Tiiäti jo esi, et nail väikeisil miihil õks midägi ripakilõ lätt. Pia egä remondipalvõ pääle sai naanõ vastusõs: «Olõ-i viistõist võtind!»
Naasõlõ jäi sääne arvaminõ, et kõik ilma tüü tetäs arvada tuu viistõist võtmõga är. Ku tuud olõ-i, sis jääseki tegemäldä.
Kõrd pallõl’ miis, et ummõlgu naanõ pluusõlõ nöps ette. «Olõ-i viistõist võtind!» ütel’ naanõ automaatsõlt. Kae kos sõs mõistsõ miis näüdädä, pall’o tä kõri rüükmist kannahtas...
| | |
| Kuis vanapoisi tsika tapi | | | | Kaugõ Reinuld |
| | Vanaaolidsõn Eestin, ku Võromaal Mahtja-Käätsäri mäe pääl vanapoisipõlvõ pidäjä Kauksi Viidrik elli, mõtõl’ tä talvõl uma tsia är tappa. Tä es olõ tuu tüüga kuigi pall’o kokko puttunu.
Tõsõ vanapoisiga mõtliva vällä esimuudu plaani. Lasiva tsia laudast vällä.
Lämmäst külmä kätte saaminõ ja silmist pümmes lüüjä valgus hiidüt’ tsika väega.
Vanapoisi pruugõva tuud är ja touksiva tsia hobõsõrii pääle pikäle.
Eks näil oll’ nüür inne rii alt läbi pantu, midä saiva õkva haarda ja tsia sõs rii külge kinni köütä.
Tsuksiva tõsõ är kah ja lätsivä rahun meelen tarrõ külmärohto võtma. Esi mõtliva, et ku mi tagasi tulõ, om tsiga är koolnu.
Ku nä tarõst vällä tulli, es olõ reke, es tsika, õnnõ veretii näüdäs’, kon nä omma.
Arvada tsiga rabõli ja regi pässi juuskma, õkva hulga maad mäest alla. Vot kos oll’ lugu!
Miihil lei pää vahtsõst klaaris, ku rii hindä perän mäkke üles vinssiva.
| | |
| Vot sullõ tsiirupit! | | | | Nõlvaku Kaie | | | Viiekümnendil aastil oll’ ka vahepääl kõva tsukrupuudus. Aga egä sis tuuperäst piparkoogi es või joulus tegemäldä jäiä!
Kasvatõdi tsukrupiite, noist keedeti tsiirup ja tuuga saiva väegä hää piparkoogi.
Tsiirupi tegemine oll’ muidoki suur tüü. Eläjide tallitamise mant es saa inne aigu, ku õdagu ilda vai üüse.
Üts hummok tull’ naabri vanaimä mu poolõ ja oll’ õigõ lüüdü olõmisõga.
Tä kõnõl’: «Üü otsa pitsidi tsiirupit, vasta hummogut lätsi magama, et valgõga panõ kiimä. Hummogu oll’ viil hämmär, ku lauta tallitama naksi minemä. Kai köögin, et mis taa soganõ vesi tan pangin sais, võti ja tsiiridi üle ussõ vällä. Lauda mant tulli, naksi otsma, et kos mu tsiirup, et panõ kiimä. Es olõki:olli esi vällä visanu!»
| | |
| Vorstiroht | | | | Väärmaa Helve | | | Seo lugu juhtu üte mu tutva perren inne joulõ.
Kolmõaastanõ tütär juusksõ esäle vasta, kui tuu tüült tull’.
Tütär hõigas’: «Esä, esä, meil om vorst haigõ, imä käve päivä liinan ja tõi vorstirohto!» (Imä tõi vorstirohto verivorsti tegemises).
| | |
| Pääle suurt sõta | | | | Ämariku Volli | | | Pääle suurt sõta saisiva Petseri turu pääl hobõsõ riah, hainakosli pääh nigu parhilla auto saisva ütstõsõ kõrval.
Kadonu esä kõrval saisõ uma hobõsõga üts väega tõrrõ helüga seto miis, kiä möi rüki.
Varsti tulli hobõsidõ rita piten kats mõts’kut ja kõnõli hindä vaihõl eesti kiilt.
Ku nä jõudsõ tuu meheni, kiä rüki möi, sis nä küsse tuu mehe käest: «Mees, mis sul müüa on?» «Rüäh!» vastas’ seto.
Mõts’ku vahe ütstõsõlõ otsa ja ütli: «Mees, kui sa ei taha öelda, mida sa müüd, siis palun meie pärast ära küll end täis oksenda. Meie läheme ära.»
Seto ütel’ süämetävvega: «Saa-i ullõga kõnõlda!»
| | |
| Jätke või-taminõ maaha! | | | | Ruitlasõ Olavi, kuri lehelugõja | | | Ma inämb pääle Uma Lehe tõisi välläandit ei loe. Selle, et ütskõik kohe ma ei kae, egäl puul ullitõdas.
Näütüses võti ütspäiv Päävälehe vallalõ ja sääl saisõ: «Puuetega inimesed kogunesid Toompeale end meelde tuletama».
Mille lätt tervüseviaga inemene Tuumpääle? Ku mul olõsi sääne tervüseviga, et ma viil ütest-tõsõst taipa, sõs ma lää hinnäst õks sinnä miilde tulõtama, kon olõ-i tervüseviaga jopskit. Ma ei lää jo Reiljani mano kaibama, et mul jalga olõ-i… Tä ei saa jo arvo.
Tõnõ päälkiri Päävälehest: «Suurbritannias võib tegutseda sarimõrvar». No muidoki või. Austraalian või, Ameerigan või, egäl puul või. Eski mul siin Võõpson või. Või-olla, et tä põra ei tapa, a toimõndas ja sehkendäs, käü poodin ja kalal? Ilmadu ull päälkiri. Umbõs nigu Postimehen: «Tuhanded pered võivad jääda makseraskustesse». A mille ei või?
SL Sitaleht näütüses kirotas: «Hinnatõus võtab naistelt lapsesünnitamise isu!»
Ma saa arvo külh, et latsõtegemise iso või millegiperäst är minnä… millegi muu peräst ku hindu nõsõminõ muidoki, selle et latsõtegemine om väega otav – tuu, minkast tetä, ei massa joht sittagi.
Ku tõõnõpuul ei mõsõ hinnäst, sõs külh vast ei tahasi tuud timäga tetä... vai ku tä om kuigimuudu haigõ vai…
A sünnütämise iso? Kiä su käest küsüs, ku pall’o sul isso om? Ku asi om joba är tsurgat? Kõgõpäält tulõva luutõvii, haigõmaja tüülise mõskva tuuga sünnütusmajan põrmandut ja sõs – põmaki! – lats sünnüs, om sis imäl määnestki isso vai olõ-i.
Reformieräkunna lehest «Paremad uudised» löüdse päälkirä: «Ilus eesti keel kõlagu uhkelt igal pool». Ja säältsamast kõrvalt löüdse väega jällen eesti keelen vai mugandõduid sõnnu nigu: fraktsioon, veebikeskkond, liberaliseeritakse, infrastruktuur…
A mille piät sääne «illos» eesti kiil egäl puul uhkõlõ kõlama? Mille piäsi Võromaal sääne uhkõ kiil kõlama? Vai mille piäsi mu illos umakeeline artikli uhkõn eesti keelen olõma? Ku valimisõ tulõva, sõs arvõstagõ mu puult miinus ütega.
A rohilidse näütüses saava mu käest plussi. Näide kodolehe pääl om ilosahe ja selgele: «Põlevkivikaevandamine õõnestab nii meie iseseisvust kui tulevikku.» Ei olõ kuigimuudu häüsätet, et «võib õõnestada», et «võib sünnitamise isu ära võtta».
Opkõ, lehetsura! Hoitkõ moka maan ja ku om inemiisile midägi üteldä, sõs ärke või-tagõ ja vaskõ!
| | |
| Tossu Tilda pajatusõ | | | | Katskidsõ kaskaga kurat | | | Võrol Vilja uulidsa piätüsen oodi mõnõ vanõmba naistõrahva nummõr 5 bussi. Õkva bussipiätüse vasta om Eesti Energiä maja, kon inemise käävä elektri iist masman ja muid elektriga köüdedüid asju ajaman.
Tuu maja man jäi saisma tsillokõnõ auto, kost karas’ vällä nuur tütrik. A määne tütrik: hiusõhe oll’ päähä köüdet kats sarvõ.
«Kae kuradit, sarvõki pään!» ai üts bussiuutjist silmä peräni.
«Jah, ilosa verevä sarvõ külh, a kask sälän om katskinõ,» naard’ timä kõrval tõnõ pingi pääl istja.
Tütrigul oll’ sälän illos ja moodulinõ karvanõ jakk, miä jätt’ iho jaki alomadsõ veere ja pikki pükse vaihõlt peris pall’as.
| | |
| Kallis hallitus | | | Võro liina naanõ tahtsõ lavva pääle kah midägi peenembät säädi ja ostsõ Selveri poodist presidendi juustu.
Koton harot’ kauba paprõ seest vällä. Sis näkk’, et juustu ümbre oll’ viil määnegi papõr. Pruuvsõ küüdsega är tõmmada: es kakkõ perrä.
Märgot’ tsipakõnõ ja mõtõl’, et mõsk viiga tuu paprõ maaha. Egäs juhus kõlist’ inne tütretütrele, kiä naid vahtsõ ao värke parõmbahe tiidse.
«Är sa säänest ullust joht tegemä naaku! Tuu sääl juustu pääl olõki-i papõr, a valgõ hallitus. Ja tuu omgi tuu asi, miä taa juustusordi kallis tege ja hää maigu and!» karist’ tütretütär vanaimmä.
| | Mis sa arvat? |
|
|
| | | Uma Leht joulukingis! | | | | Telli Uma Leht Võromaalt peri sõbralõ, tutvalõ vai sugulasõlõ | | | 6 kuud – 60 kr
12 kuud – 120 kr.
Telli saa tel 78 22 221, info@umaleht.ee vai postkontorist.
Umma Lehte saa vällänpuul Võro- ja Setomaad: Tarto pääpostkontorist, Talinast rahvusraamadukogost Lugemisvara poodist ja Ateena raamadupoodist (Roosikrantsi 6).
| | | | | | Uma Internetin | | | | | Võro-Eesti
sõnaraamat!!! | | |
| | |
|
|
