Nummõr' 118
Joulukuu 19. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Laagri luudusõtundjilõ
  • Uudissõ
     
  • Kodassõpesäst andas teedä
  •  
  • FolkFest tulõ Moosten
  •  
  • Käisi Johannese vahtsõnõ kodoleht
  • Elo
     
  • 90-aastanõ mõtsaveli tüküs õks viil traktoriruuli
  •  
  • Vana ao pillimiis mõist’ ka kõiki muid töid tetä
  • Märgotus
     
  • Haigõmaja vai tohtriabi?
  •  
  • Turovski Aleksei: joulu-aigu jahti ei peetä!
  • Kirä
    Innembi
    Perämäne külg
     
     
    Turovski Aleksei: joulu-aigu jahti ei peetä!
      
     
    Turovski Aleksei om suur kassisõbõr. 
      
    Joulu aigu omma jahimehe ja ka kõik tõsõ inemise jo väega ammutsõst aost eläjile vaherahu vällä kuulutanu. Eläjile viiäs mõtsa süvvä ja vana kombõ perrä saava kodoeläjägi kingitüisi, kõnõlõs eläjäsõbõr Turovski Aleksei (60), kiä tund egä suurõmba ja vähämbä eläjäkese hingeello.

    Küsümise pääle, määndsit eläjit või pitä joulueläjis, pidi lõvvapoolik eläjätark mullõ pikä loengu. Juttu mõist tä kõnõlda nii, et ka tsillokõnõ lats saa arvo.

    Aleksei om sõbralidsõ näoga miis, kinkalõ miildüse üle kõgõ egäh suurusõh kassi. Ummi perädüsuuri tiidmiisi jaga tä tõisilõ, ku eri paiguh ettekandit pidä, tege eläjäaiah ekskursioonõ ja mõist häste joonista.

    Aleksei naasõl Pillel om Võõpsoh, Võro- ja Setomaa piiri pääl talokotos, a sinnäkanti trehväs tä veidü – olõ-i aigo. Võro kiilt Aleksei ei mõista, a säänest tsillokõist mutingut saa-i ette hiitä.

    Määndse omma joulueläjä?

    Kõik eläjä omma taal aol joulueläjä. Muidoki omma joulueläjä innekõkkõ kodoeläjä ja pühhi aigo omma inämbüisi päkädsi, kiä piät eläjidega ütehkuuh olõma.

    Joulu aigu tapõtas joulueläjit majandusligõl põhjuisil ja loomuligult tsivilisatsiooni mõo peräst, a tuu om vannust kombist müüdäkaeminõ. Joulu aigu ei peetä jahti. Ma tiiä ütte ilosat luku Pühäst Eustachiusõst, kiä tekk’ pattu ja läts’ joulupuulpäävä jahti. Tä näkk’ hirve, naas’ tedä takah ajama. A kõrras käänd’ hiidütet elläi hinnäst ümbre ja kai hirmsalõ inemisele silmä:eläjä silmi vaihõl oll’ hilkjä hõpõrist. Rüütlil naas’ väega halv ja häbü. Tä lask’ hinnäst põlvildõ ja naas’ pallõma. Nii sai tä valgust ja ildampa kuulutõdi Pühäs Eustachiusõs.

    Midä piät inemine sõs märkmä joulutsia tapmisõst?

    Ka tsia omma joulõga köüdedü, a inämb kulinaarsil põhjuisil. Eestläse tah põh’ah piätki tsika süümä, samah ku sääne tegoviis tulõ-i näütüses Egiptusõh puht sanitaarsusõ peräst jutuski. Mullõ tulõ miilde nal’akas katõkõnõ katõ tsia vaihõl, kiä omma laudah. Üts küsüs sõs tõõsõ käest, kas timä usk, et sääne asi nigu elo pääle joulu om olõmah.

    Kas tsirkõ hulgah om ka joulueläjit?
    Jolueläjä omma egäsugudsõ tsirgu, innõkõkõ iks tuvi. Tuvi om pühä vaimu tunnismärk ja tä om jo vannost aigõst pääle kodostõt. Kodotsirkõst om tuvi kõgõ odavamb. Nii sai ka kerjäk, vaenõ talopoig vai ori, ku tä läts’ jumalatemplihe, vähämbält tuvi osta, kedä ohvris tuvva.

    Tuvi om ka rahu tunnismärgis: üts Kreeka müüt kõnõlõs tuust, kuimuudu maa pääl oll’ säitsmenädäline rahuaig.

    Sõajummal Ares oll’ armastusõjumalannalõ Aphroditele küllä lännü. Muidoki es käü tä sääl sukugi rõivih ümbretsõõri, nii jäi ka tä kiivri hoolõtustõ.

    Ku Ares mõtõl’, et täl om aig hinnäst minemä säädi ja mõnõ sõaga pääle naada, tull’ vällä, et Aphrodite sõidueläjäkese – tuvi – olli timä raudkübärähe pesä tennü.

    Nii ütel’ armastusõjumalanna, et inne ei olõ määnestki sõta, ku timä tuvikõsõ tulõva pojakõisiga kiivrist vällä.

    Kas jouluvana põâapõdra olõki-i sõs joulueläjä?

    No teno Hans Christian Andersenile ja kokakoolafirmalõ, kinkalõ miildüs verevä kuhvtiga ja häste rõõmsa meelega Santa Claus, kiä põâah eläs ja põâapõtruga saanih ümbretsõõri sõit, omma ka põâapõdra joulueläjäs saanu.

    Kõgõpäält nä es olõ. Algusõh oll’ joulueläjäs eesli, Pühä Nikolausiga köüdet elläi. Pühä Nikolaus käve rohilidsõ mäntliga ümbretsõõri ja sõit’ eesli säläh. Hobõst tä es saa hindäle lupa – tuudaigo oll’ näid veidü ja kaamliga tetti õnnõ pikembit sõitõ.

    Küsse Nutovi Mirjam

    Turovski Aleksei

    Sünnüaig 4.08.1946

    Abieloh, kolmõ latsõ esä

    1973. aastal lõpõt’ Tarto Ülikoolih bioloogia-zooloogia eriala

    1972. aastast omma täl mitmõsugumadsõ ammõdi Talina eläjäaiah, 1976–2001 tekk’ tiidüstüüd Eesti Mereinstituudih

    Om inämb ku 200 tiidüsligu ja populaartiidüsligu artikli kirotaja, inämb ku kümne raamadu kuuhkirotaja, «Loomult loom» autor, trükist om tulõmah tüü eläjide sotsiaalsusõst.
     
      
    Mis sa arvat? 
     
    Uma Leht joulukingis!
     
    Telli Uma Leht Võromaalt peri sõbralõ, tutvalõ vai sugulasõlõ
     
    6 kuud – 60 kr
    12 kuud – 120 kr.

    Telli saa tel 78 22 221, info@umaleht.ee vai postkontorist.

    Umma Lehte saa vällänpuul Võro- ja Setomaad: Tarto pääpostkontorist, Talinast rahvusraamadukogost Lugemisvara poodist ja Ateena raamadupoodist (Roosikrantsi 6).
     
     
    Uma Internetin
     
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
     
      
     Uma Lehe sõbõr!