Nummõr' 118
Joulukuu 19. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Laagri luudusõtundjilõ
  • Uudissõ
     
  • Kodassõpesäst andas teedä
  •  
  • FolkFest tulõ Moosten
  •  
  • Käisi Johannese vahtsõnõ kodoleht
  • Elo
     
  • 90-aastanõ mõtsaveli tüküs õks viil traktoriruuli
  •  
  • Vana ao pillimiis mõist’ ka kõiki muid töid tetä
  • Märgotus
     
  • Haigõmaja vai tohtriabi?
  •  
  • Turovski Aleksei: joulu-aigu jahti ei peetä!
  • Kirä
    Innembi
    Perämäne külg
     
     
    Haigõmaja vai tohtriabi?
     
    Tohtri mano piät saama iks kodo lähkül ja kipõmbalt, a haigõmaiu piä-i nii hulga olõma
      
     
    Aaviksoo Ain, poliitiga-uuringidõ keskusõ PRAXIS tervüsehoitmispoliitiga juht 
     
    Tiiä-i, kas siist pääliinast om õigust kõnõlda Võromaa asjust, a ku taast api om, sõs ma iks püvvä. Võromaa asja omma süäme pääl. Ku mitte kõik aig, sis tervüsest kõnõldõn iks: Talina ja Tarto kõrval om Võro haigõmaja tuu, kos ma esi olnu olõ.

    Et tohtri ja haigõmaja pidämine om kallis ja õnnõ kallimbas lätt, tuust kõnõldas pall'o. Haigõmaja omma täüs egäsugutsit keeroliidsi ja kallit massinit, egä massina pääle om vaia asjatundjat-tohtrit. Väiku kotussõ haigõmajan olõ-i egä päiv inemiisi, kinkal säändside massinidõ jaos õigõ hädä om.

    Hää om tuu, et parhilla hoitas inemist haigõmajan veidemb aigu. Hääd ravvi saa koton tetä vai sõs nii, et inemine lätt õga lühku ao takast tohtri vai eski õe mano. Ku tõvõ nimi jo teedä, sõs või perretohtri kah tabletti kirota ja perrä kaia, kas asi lätt õigõlõ vai om jälki vaia inemine asjatundjamba tohtri mano saata.

    Tuuperäst tulõgi lähembäl aol selges tetä, kas egälütel om õks kodo mano haigõmajja vaia vai avitas tohtrist, kiä mõist õigõlõ otsusta, midä om vaia kipõlt tetä ja kas haigõmaja om tuus õigõ kotus.

    Parhilla om väiku kotussõ tohtri väega hääs abimehes Internet – tuud piten saa tä suurõ haigõmaja spetsialistiga nõvvo pitä, mis hädä võisi inemisel olla. Taanimaal näütüses jäivä teno toolõ arstiabi ja tüükotusõ tsillokõisin kotussin alalõ.

    Poliitiga-uuringidõ keskus PRAXIS küsse suvõl kõigi Eesti haigõmaiu juhtõ ja nõvvokokõ käest, määndse asja omma perämädsel aol ümbre kõrraldõdun tervüsehoitmisõn parõmba, määndse halvõmba ja määndse lihtsäle tõistmuudu ku inne. Ja midä nä uutva, et võisi edesi saia.

    Minevä nädäli and’ PRAXIS teedä, mis tuust uurmisõst vällä tull’. Üts asi om haigõmaja juhtõ jaos selge: rahha om veidü ja ulluisi tetä ei saa, muido jääse inemise peris ilma abilda. Tuu väiku raha, miä Eestin tervüse hoitmistõ pandas, tuu iist saa iks peris pall'o. Hädä om õnnõ tuun, et perädü kavva piät uutma.

    Ku inemise tahtva kipõmbalt tohtri mano saia vai vahtsidõ massinidõga tohtõrdamist, sis tulõ poliitikil märki, kost tuujaos rahha saia. Kas mass inemine umast karmanist, riik vai sis tüüandja.

    Ku riik mass, sis tuu tähendäs, et kostki piät är võtma: oppajidõ, politsei, keskkunnakaitsõ, kaitsõväe käest... Rahha om parhilla pall’o, a tuu aig saa otsa umbõs katõ-kolmõ aastaga peräst ja sõs või maahasadaminõ peris vallus olla, ku hääl aol kõrvalõ ei panõ.

    Hää om tuu, et Eesti om ainukõnõ Hummogu-Euroopa riik, kos haigõmaiul, haigõkassal egä riigil olõ-i võlgu. A mis om halv: mi riigi otsustaja ja tervüsehoitmisõ ümbrekõrraldaja ei mõista är seletä, määne tsiht näide jahmõrdamisõl om ja mille peräst vana plaani inämb ei passi. Mugu tetäs egäsugutsit komisjonnõ ja määrüisi, kõnõldas, et sõs saa parõmb. Olõ-i tuud viil nännü, kinkal sis parõmb saa ja mismuudu.

    A tuud olõ ma külh nännü – tuud kaivssi haigõmajju juhi kah – et tervüse-asju otsustõdas inämb ja inämb poliitiga perrä. Nii olõmi pia tagasi Vinne aon.

    A tuu tohtridõ jutt, et nä kõik vällämaalõ läävä, olõ-i peris õigõ. Tõsõ uurmise, midä PRAXIS om tennü, näütäse, et egä aastaga jääs ärminejit veidembäs. Nuu, kiä läävä, tahtva kah pääasjaaligult õnnõ mõnõs aos minnä, et nätä, kuis muial tüüd tetäs ja iks peräkõrd tagasi tulla.

    Õdõdõga om suurõmb hädä, a mitte tuuperäst, et kõik omma vällämaal. Hädä om tuun, et nuuri ei tulõ pääle.

    Tervüsehoitmisõ ümbrekõrraldamisõ man om mu meelest kõgõ tähtsämb, et tohtri mano saasi egäüts ja kimmäle. Ma usu, et tohtri ei kao Võrolt är, näid jääs Põlvahe ja Valkagi. Õnnõ säänest sorti haigõmaja, kon kirurg lõikust tege ja inemise mitu päivä hinnäst raviva, jääse õnnõ suurõmbidõ kotussidõ pääle.

    A tohtri ja asjatundja piät esi inemise mano tulõma. Vot tuud tulõgi poliitikide käest nõuda – tohtri mano piät saama kodo lähkül, kipõmbalt ja nii, et rahha iks kõigilõ ja terves aastas jakkusi.

    Mis sa arvat?
     
    Uma Leht joulukingis!
     
    Telli Uma Leht Võromaalt peri sõbralõ, tutvalõ vai sugulasõlõ
     
    6 kuud – 60 kr
    12 kuud – 120 kr.

    Telli saa tel 78 22 221, info@umaleht.ee vai postkontorist.

    Umma Lehte saa vällänpuul Võro- ja Setomaad: Tarto pääpostkontorist, Talinast rahvusraamadukogost Lugemisvara poodist ja Ateena raamadupoodist (Roosikrantsi 6).
     
     
    Uma Internetin
     
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
     
      
     Uma Lehe sõbõr!