| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Vana ao pillimiis mõist’ ka kõiki muid töid tetä |
| | | | | | Keemani Voldõmar (kural), takan keskel sais joba är koolnu Variku Heino ja timä kõrval Vesperi Heldi. Iin istva Eedu, kiä mäng tuurikannõld, tsillokõnõ Volli ja tõnõpuul Roosi. Laanesaarõ August Kolmikuküläst (Voorõpalu) mõist’ uurjilõ postitiist pall’o kõnõlda. | | | | |
Mineväl aastasaal elli Viitinä vallan Järvekülä lähkün Uibo Eduard, kedä kutsuti Eedus. Tä mõistsõ väega häste kannõld ja viiulit mängi ni pandsõ pilli kõrva perrä timmi. Nuuti Eedu es tunnõ.
Ku Eedu 1929. aastagal Roosi naasõs võtt’ ja nä hindäle Eedu vanõmbidõkoton Kuusiku talon pesäkese teivä, naas’ Eedu ütte-tõist nokitsõma.
Tä mõistsõ pia kõiki töid. Päämidselt oll’ tä sepp, meisterd’ hindäle egäsugumaidsi põllutüüriistu: aiaharimisõs siili, saha, ägli, tekk’ hobõsõraudu ja tõisi ravvast as’akõisi, midä majapidämisen vaia läts’.
Puusepp oll’ tä kah. Esiki kannipuu omma Eedu sugulasõl Heddil ilostõ alalõ hoiõdu, kuigi noid ei lää inämb vaia. Ka sibulakorvikõnõ sais täl kapin.
Eedu parksõ viil nahku ja tiidse väegä häste, ku pall’o kulus suula, rüäjahhu ja hütsi parkmisõ jaos.
Kes lassõ nahku parki, pidi neo as’a kohalõ tuuma. Hindäle tekk’ tä eski suurma umatettü huhmrimassinaga.
Eedu tekk’ viil kandlit ja viiulit. Pildi pääl omgi Eedu umatett kannõl, midä ta hoolõga mäng. Timätettüt viiulit mäng tan naabrimiis Keemani Voldõmar.
Ku koskil uman külän oll’ mõni olõminõ, sõs kolmandas mängumehes oll’ Otsa Rudolf. No ommä nä mõlõmbä är koolnu.
Pildi pääl olõvast Eedu väikukõsõst kasupojast Vesperi Vollist om täämbädses saanu kümne latsõ esä. Neo latsõ omma kõik üte naasõ Valliga ilma tuudu.
Volli om ka väega tubli tüümiis, kes tiid väegä abivalmist kasuesäst Eedust kõikõ ütsipulgi är seletä.
Eedu tiidmise perrä pidi viiuli ja kandlõ laud olõma kuusinõ.
Võeti häste vana kuus. Kõgõ parõmb om sääne, mis om aastakümnit rehetarõ parsil saisnu.
Säält lõigati ohkõsõ lavva ülemiisis ja alomaidsis kõlalavvus.
Mõnikõrd olli mänguriista kuigi tuimavõitu, es kõla nii häste ku vaia oll’. Tuu oll’ tuuperäst, et laud sai paksõmb lõigatus.
Ohkõdsõ lavva lõikaminõ oll’ Eedu umatettüisi pinke vaihõl väega peenükene tüü. A pill pidi häste kõlama. Tull’ tetä vahtsõnõ pill.
Ja niimuudu saigi Eedul noid pille tettüs õigõ mitmit. Pääle viiulide sai ka viie- ja tuurikandlit.
Egä kõrd, ku määnegi pill valmis sai, tull’ pruuvminõ. Lauli sis Eedu ja Roosi mõlõmba laulukõist ja Eedu mängse pilli.
Ütenkuun mõtõldi, kas är kinki vai hindäle jättä. Päämidselt kingiti sugulaisilõ. Noidõ latsõ hoitva parhilla kingitüisi pille ku silmäterri.
Eedu ja Roosi mõlõmba kuuli piaaigu ütel aol är. Eedu 5. paastukuu pääväl 1985. aastal, Roosi õnnõ paar päivä innemb. Eedu elli 84-aastadsõs ja Roosi 81-aastadsõs.
Seod luku Eedust ja Roosist avit’ kirja panda Vesperi Volli, kes elli latsõn Eedu ja Roosi man.
| | Mis sa arvat? |
|
|
| | | Uma Leht joulukingis! | | | | Telli Uma Leht Võromaalt peri sõbralõ, tutvalõ vai sugulasõlõ | | | 6 kuud – 60 kr
12 kuud – 120 kr.
Telli saa tel 78 22 221, info@umaleht.ee vai postkontorist.
Umma Lehte saa vällänpuul Võro- ja Setomaad: Tarto pääpostkontorist, Talinast rahvusraamadukogost Lugemisvara poodist ja Ateena raamadupoodist (Roosikrantsi 6).
| | | | | | Uma Internetin | | | | | Võro-Eesti
sõnaraamat!!! | | |
| | |
|
|
