| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | 90-aastanõ mõtsaveli tüküs õks viil traktoriruuli | | | | Ilvesse Aapo |
Kävemi üteh Trumsi Margega (kultuuri-vidäjä Ruusalt) ütspäiv Pääsnä küläh Kivisilla Ilmarilõ õnnõ suuvmah, kinkal sai täüs 90 eloaastat. Naist aastist kümme (1945–1955) tull’ täl hinnäst kommunistõ iist mõtsah käkki.
Egäl juhul om Ilmar pall’o parõmba tervüse man ku mu diktofon. Lintivõtmismassina aku hapas’ är ja nii ma proovi sõs mälu perrä tuu paari tunni kõnõluisi edesi anda. Ilmaril egäl juhul tull’ juhtumiisi, aastaarvõ ja inemiisi nigu käüsest. Kõgõ rohkõmb kõnõl’ tä mõtsaelost – tuust jo noorõmba tiiä-i pall’o.
Mõtsa läts’ Ilmar tuuperäst, et es taha laskõ hinnäst külmäle maalõ kuulma vitä. President Pätsi pääle om tä õkvalt pahanu: «Eesti ohvitseri pidi Tsiberih nälgä kuulma! Olõsi nä tuud kodo iist võidõldõh tennü!» Võitlõmisõ jaos olli täl mõtsah abis kõvõra salvõga Vinne konõ (autumaat) ja parabellumi pistol, a õnnõs lää-es noid vaia.
Mõtsah sai kõvva viina aetus
Mõtsah jäi hindä vindläisi iist käkmisest aigu üle ja sõs sai kõvva viina aetus. Vilä tõiva sõbra, a kartol tull’ kolhoosi nurmõ päält võtta.
Esi tä es juu – juumisõ jaos olli vindläse ja kommunisti, tuu viin müüdi nailõ Veriora pääl maaha. Kopkidõ iist sai sõs laskõ turo päält tsialihha tuvva, kõgõ vägevämpä.
A aigu jäi õks pall’o üle: kotoh olõsi tüüd rabanu, a midä sa tah mõtsah tiit – ja sõs lugi Ilmar raamatit, näütüses Tolstoi «Sõta ja rahhu».
Ja muidoki Piibli sai tä mito kõrda läbi lukõ. Ja tull’ vällä, et Jumalalõ miildüs, ku Piiblit loetas – paar kõrda võtt’ Jummal julgõolõgi miihil – sõs kutsuti julgõolõkis, selet’ Ilmar, no om kapo – haarahuisi ja roitmisõ pääl mõistusõ är.
Kõrra näütüses trehvsi nä Ilmarit uibuaiah, a tuu asõmõl, et kinni võtta, lätsi talomehele kaibama, et kiäki om ubinavargil, mine esi kae.
Tõõnõkõrd jälki käkse Ilmar hinnäst keldrehe tettüh käkmispaigah 12 tunni ja mugu kullõl’, kuis vinne soldani timä naist Ilset kimbuti. Õnnõs kiäki vägüsi võtma es nakka, muido olõsi Ilmar pidänü vällä tulõma ja konõ tüüle pandma. «Jummal es lupa mul kässi verega määri,» om Ilmaril hää miil. «A Ilse om kahjus 2000. aastal joba elo mant är kutsut...»
Näge asjo unõh ette
Ilmar om umah eloh pall’o asju unõh ette nännü. Inne mõtsapagõmist näkk’ tä, kuismuudu aknõ taadõ tull’ maaha soldanidõga Vinne linnuk ja timä juussõ mõtsa poolõ. Jala es taha kanda, a tä naas’ kässiga lehvütämä, läts’ lindu ja jõudsõ är.
Ja sõs, ku Joosep kuuli...määne Joosep? ...no Jossif Vissarionovitš muidoki, siin kutsuti Joosepis – sõs tä näkk’ unõh, kuis suur valgõ linnuk (jälki!) linnas’ Vinnemaa poolõ. Sõs oll’ selge, et midägi nakkas muutuma, ja varsti tulliki inemise Tsiberist tagasi.
Inne mõtsast vällä tulõkit näkk’ Ilmar, kuismuudu tä läts’ kohtumajja – kõik oll’ sääl verevä kangaga üle tõmmat – a üttegi tõist inemist vai kohtumiist es tulõ. Ilmar kai, et midä tä õks ütsindä pass, vast ei tetä midägi, ja läts’ är.
Ku 1955. aastagal mõtsast vällä lubati tulla, sõs küsti, et midä sa inne sõta tei? Ilmar selet’, et tekk’ kõvva tüüd, ja esiki traktor oll’ tuukõrd joba majapidämiseh olõmah. Õnnõs lubati Ilmaril tüüd edesi tetä: «Päti es panõki minno niiüldä «banditismih osalõmisõ iist» kinni.»
Ilmar sai sõs jälki põllumassinidõga tüüd tegemä naada, kõgõpäält kolhoosih Uus Ilm ja muial kodo ümbre, ütskõik, määndse verevä nimega nuu majandi sõs parasjago olli.
58-aastadsõlt läts’ tervüs är ja Ilmar panti niiüldä grupi pääle. Poig Ülo arvas’, et tuu tull’ mürgütet viläga tüütämisest.
30 aastaga lätsi tervüsehädä üle
Nätä om, et 30 aastaga omma naa hädä üle lännü. Viil paar nädälit tagasi oll’ Ilmaril traktori pääle asja olnu – jo oll’ sõs midägi vaia tetä. «Muido tõõnõkõrd tüküs ütte-tõist joba meelest är minemä, a traktorisõit häö-i kohegi. Bellarussiga inämb taha-i, a põka pääle lää hää meelega,» seletäs tä.
Uma Lehe lugõ Ilmar egä kõrd luubiga otsast otsani läbi. Kaibas, et veidükese rassõ om lukõ võro kiilt aolehest, kuigi esi kõnõlõs.
Vahtsõ ao man ollõv kõgõ parõmb tuu, et inämb ei olõ vaia pelädä, et sinno vägüsi Tsiberihe viiäs.
Kamba pääle märgemi vällä, et sinnä tulõsi parhilla uma raha iist minnä, a Ilmaril om uma pinsiga muudki tetä. «Tahasi tütretütrele kõrraligu viiuli osta, vanaaigsõ. Vahtsõ omma jo panni!»
Latsõlatsõlatsi om Ilmaril joba katõssa ja latsõlatsi kolmõ poja ja katõ tütre pääle katõssatõist. Ilosa numbri! Nigu ka Ilmari hindä ütessäkümend. Viilkõrd pall’o õnnõ Uma Lehe tegejide puult!
| | Mis sa arvat? | | |
|
|
| | | Uma Leht joulukingis! | | | | Telli Uma Leht Võromaalt peri sõbralõ, tutvalõ vai sugulasõlõ | | | 6 kuud – 60 kr
12 kuud – 120 kr.
Telli saa tel 78 22 221, info@umaleht.ee vai postkontorist.
Umma Lehte saa vällänpuul Võro- ja Setomaad: Tarto pääpostkontorist, Talinast rahvusraamadukogost Lugemisvara poodist ja Ateena raamadupoodist (Roosikrantsi 6).
| | | | | | Uma Internetin | | | | | Võro-Eesti
sõnaraamat!!! | | |
| | |
|
|
