| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
Ku Võromaa inemise maa pääl om kodassõpesä, saa tä seo kuu lõpus kirä kodassõ-uurjidõ käest. Tan om kirän, kos pesä om, kost tohe-i mõtsa rako ja kost saa taa as’a kotsilõ lähembält teedä.
«Ku kodassõpesä löüdäs, tulõ säädüse perrä jättä tuu ümbre tsõõr, kon mõtsa tohe-i puttu,» seletäs kodassõ-uurja Sellise Urmas, Valgjärve miis. «Ku suur tsõõr, olõnõs liigist. Võromaal omma päämidselt väiku-kunnakodassõ – sõs 100 meetrit.»
Ildaaigu sai kodassõ-uurja naide tsõõrõ ülestsehkendämisega ütele poolõ. Taa tüü telse keskkunnaministeerium ja taad tsõõri kutsutas püsüelopaigas. «Taa om aotlinõ kaitsõala: ku kodas minemä lätt, võetas kaitsõ maaha,» kõnõlõs Sellise Urmas. «Kaardi pääle om taad tsõõri peris hää joonista, a väega üttemuudu mõtsan om keerolinõ arvo saia, kost tuu tsõõri piir lätt. Võromaal om sõski tuud hätä küländ veidü, hullõmb om asi Pärnumaal. Mõni tsõõr tull’ suurõmb kah, a mi proomõmi mõistusõga võtta, et mõtsaumanik väega es kannahtanu.»
Sellise Urmasõ teedä om pall’odõl mõtsaumanigõl hää miil, ku näide maa päält kodassõpesä löüdäs. Mõni tahtki vanna mõtsa hoita, et tan seenen kävvü ja latsõlatsilõ näüdädä, määne ürgmõts vällä näge.
Tuu asõmõl, et maaumanigõlõ õnnõ mõtsaragomisõ-kiildja papõr saata, tahtva kodassõ-uurja näidega häste läbi saia: kutsva üten pessä kaema ja jagasõ kodassidõ kotsilõ teedüst.
«Annami teedä, kon pesäpaik om ja kuis kotkapaaril sääl lännü om,» ütles Sellise Urmas.
«Küsümi, et kas inemine taht edespiten kah infot vai üten tulla, ku edespiten pessä kaema läämi.»
Ku kiäki viil tiid, et timä vai naabri maa pääl om kodassõpesä, a saa-i säänest kirja, sõs võisi tä esi kodassõ-uurjilõ pesäst teedä anda. A ku ei taha, sõs või tuu tiidmise hindäle kah jättä. «Mi ei piä kõkkõ tiidmä, hää, ku kodassil häste lätt,» seletäs Sellise Urmas. «Mõni maaumanik kaes esi kodassit uman mõtsan ja ei taha, et kiäki tõnõ tan käü.»
Maaumanigu nakkasõ «pesätoetust» saama
A kodassõ-pesä «umanigu» võiva pia tuu iist rahha saia. «Euroliiduga köüdüssen omma husisõman mõnõ tugiraha,» tiid Sellise Urmas. «Pia saa tetä määndsegi kontrahti.»
Parhilla tiidvä kodassõ-uurja terven Eestin 183 väiku-kunnakodassõ püsüelopaika, näist 60 om mi kandin: Põlva, Võro ja Valga maakunnan.
Kolmõn maakunnan eläs viil kümmekund kalakodast, suurõmbidõ järvi veeren kolm-neli merikodast ja mõni must toonõkurg kah.
| | Mis sa arvat? | | |
|
|
| | | Uma Leht joulukingis! | | | | Telli Uma Leht Võromaalt peri sõbralõ, tutvalõ vai sugulasõlõ | | | 6 kuud – 60 kr
12 kuud – 120 kr.
Telli saa tel 78 22 221, info@umaleht.ee vai postkontorist.
Umma Lehte saa vällänpuul Võro- ja Setomaad: Tarto pääpostkontorist, Talinast rahvusraamadukogost Lugemisvara poodist ja Ateena raamadupoodist (Roosikrantsi 6).
| | | | | | Uma Internetin | | | | | Võro-Eesti
sõnaraamat!!! | | |
| | |
|
|
