Nummõr' 117
Joulukuu 4. päiv 2006
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Joulukuul mõtsast pannitäüs siini
  • Uudissõ
     
  • Võrokiilse multika Lastekan
  •  
  • Rahvusligõ kibõnidõga rõivanäütüs Põlvan
  •  
  • Suvõülikuul tulõ Ruusal
  • Elo
     
  • Kõva käsitüümemm Mõnistõst
  •  
  • Inämbüs koolilatsi pidä võro keele alalõhoitmist tarviligus
  •  
  • Võrokõisi hää sõbõr
  • Märgotus
     
  • Armõdu pall’o häid juttõ
  •  
  • Kottisse Vaike: hindä üle või naarda!
  •  
  • Liini Hedy: vana-ao jutu omma hää
  • Kirä
    Innembi
    Perämäne külg
     
    Kottisse Vaike: hindä üle või naarda!
      
     
    Kottisse Vaike ja perre lemmik Nitram. 
      
    Timahavadsõ Uma Lehe jutuvõistlusõ võidujutu «Ilma püssäldä jänessejaht» kirotaja, Hurmi külä Püsniku talo pernaasõ Kottisse Vaike (53) juurõ omma Mooste kandin. 25 aastakka elli tütre ja katõ poja imä ni kolmõ latsõlatsõ vanaimä Kanepin.

    Kost võidujutt tull’?

    Jutukõnõ oll’ hindä elost võtta ja mõtli, et panõ taa luu õkvalt kirja. Ma tii hindä kotsilõ kõgõ nall’a. Las naardas!

    Edimäst kõrda pruuvsõ võro keelen kirota seol suvõl, ku Kandsimäel jaanipäivä peimi.

    Vaihõpääl nakkas hing valtama ja kirotamisõ iso tulõ pääle.

    Piäsi kirja pandma juhtumiisi latsõlatsiga. Näidega saa kõgõ nall’a.

    Kon omma juurõ?

    Jaanimõisa lähkült Kaaru küläst olõ peri, skulptor Kulla Ilme om mu naabritütrik! Vahtra Jaani sünnükodo om kah õkvalt Ilmest edesi. Vahtra Jaanil om lugu, kuis popsipoisiga sõidiva tsia sälän ja sattõva mua sisse. Tuu tõõnõ poiskõnõ oll’ mu vanaesä. Säält juusk Lutsu uja: ku jõõ hõngo tunnõt, tulõ latsõpõlv miilde.

    Mooste mõisan käve koolin. Segäkooriga kävemi minevaasta tan, tiiät ku hää sinnä minnä oll’! Näi sõs umma klassijuhatajat Pruuli Liiat kah.

    Mis ammõtit olõti pidänü?

    Olli Kanepin telefonivõrgun dispetser ja meesterahvas oll’ jaoskunnaülemb. Ma olli kõva inemiisiga suhtlõja, kõik telefoninumbri olli mul pään. Sõs koondõdi är, miis läts’ Võrolõ tüüle. 2000. aastal ostimi seo talo ja tullimi maalõ är. Suvõl om siin illos, nigu oaas õkva.

    12 aastat olli Kanepi segäkoori vanõmb ja taa laulminõ hoit minno nii hingen. Taa om mul õkva nigu tõõnõ pere. Sügüse anni koorivanõmba kotussõ noorõmbalõ är. Avida iks, aigu mul om. Lauljit olõsi vaia, meesterahvit! Tuud võit külh kirota, et mi näid oodami!

    Om teil unistuisi?

    Raamadu tahasi kirota ja mõnõ maali joonista. Ja tervüst.

    Küsse Harju Ülle

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
     
      
     Uma Lehe sõbõr!