Nummõr' 116
Märdikuu 21. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • 1000 inemist Räpinä pidol
  • Uudissõ
     
  • Põnnõv tüü meelütäs häid juhtõ ka mi kanti
  •  
  • Kongo Alfredi kirriv maaliraamat
  •  
  • Võro muusigakuul – 50
  •  
  • Oppusõ kultuuritüütäjile
  •  
  • Tegemiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Pildikeisi võro keele nädälist
  •  
  • Toronto nuurmiis Jaasoni Heikki löüd’ Võromaalt uma juurõ
  • Märgotus
     
  • Ritsingu Alo: minno kisk kõgõ lõunõ poolõ
  •  
  • Talonime - ilosa, tarvilidsõ
  • Kirä
    Aholämmi
    Perämäne külg
     
     
    Ritsingu Alo: minno kisk kõgõ lõunõ poolõ
      
     
    Umakiilse laulupido hääs teesi Ritsingu Alo kõgõ parõmba meelega muusiga mõnõ võrokeelidse vai Võromaaga köüdedü luulutusõ pääle. 
      
    Latsõn pall’o Räpinä ja Sabõrna lähkün vanavanõmbidõ man olnu koorijuht ja viiemeistri Ritsingu Alo (70) tund parhillaki, kuis tedä inämb lõunõ poolõ kisk.

    Omma lõunõ- ja põâaeestläse esi rahva?

    Kas õkva esi rahva, a tuu om külh, et ku Tartost allapoolõ minnä, trehväs pall’o süämlikkust ja sõbramiilt.

    Ku laulukuurõga kongi käümi, sõs minno kisk kõgõ lõunõ poolõ. Ei saa jo üldä, et põhja puul olnu väega külm, a määnegi kimmäs vahe om olõman.

    Selge om taa, et lõunõpuulnõ Eesti om jäänü rahalidsõlt vaesõmbas, a rikkambas kultuurilidsõn ja inemiisivaihõliidsi suhtidõ mõttõn. Naa omma väärtüse, miä avitasõ inemises jäiä.

    Um vanavanõmbidõ kiil meelen?

    Latsõn kuuli taad kõikaig. Ku no kõnõldas, saa arvu, a esi ei mõista.

    Ütskõrd keskkooli aigu trehvsi sprordipoiskõsõn Võro liina. Kae, sõs külh üten poodin kõnõli kaupmiis ja kundõ säänest võro kiilt, minkast ma es saa mitte midägi arvo.

    Piäti kotusõpäälitiside väärtüisi alalõhoitmist õigõs?

    Kimmäle – taa as’a man ei saa jo kattõpiten märkmist olla.

    Midä rohkõmb eläs mi keeleline ja kultuurilinõ perändüs, toda inämb om mi rahval tulõvikku.

    2008. aastaga suvõl tahõtas Põlvan maaha pitä edimäne lõunõeestikiilne laulupido Uma Pido. Kas lüüti kah kampa?

    Ku õnnõ kutsutas, sõs kimmäle. Pallõldagu sõs laul kirota vai ülepää laulukava (repertuaari) kokkosäädmise man abis olla.

    Kujuda ette, et ku laulu luvva, sõs võtasi ette mõnõ võrokeelidse vai Võro kandist kõnõlõva luulõtusõ ja teesi toolõ muusiga.

    Näütüses Adsoni Arturi luulõtuisiraamatit om mul koton olõman.

    Olõti laulukuurõga ilda aigu kongi siinkandin laagrin olnu?

    Jah, suvõl ollimi mõtsamiihi kooriga Forestalia Verskan.

    Sääl ka õkva tundsõmi lõunõ inemiisi lämmüst. Mullõ tulõ minkagiperäst kõgõ miilde Soomõ, kon ka inämbüs inemiisi käävä nii ummi ku võõridõga läbi nii, nigu nä olõsi ammudsõ tutva.

    Sääne asi om Võro- ja Setomaal kah. Taa om sääne inemiisi umavaihõlinõ sõbralisus ja lukupidämine, midä põâa puul inämb nal’alt ei trehvä.

    Küsse Allasõ Tiia

    Mis sa arvat?