Nummõr' 116
Märdikuu 21. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • 1000 inemist Räpinä pidol
  • Uudissõ
     
  • Põnnõv tüü meelütäs häid juhtõ ka mi kanti
  •  
  • Kongo Alfredi kirriv maaliraamat
  •  
  • Võro muusigakuul – 50
  •  
  • Oppusõ kultuuritüütäjile
  •  
  • Tegemiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Pildikeisi võro keele nädälist
  •  
  • Toronto nuurmiis Jaasoni Heikki löüd’ Võromaalt uma juurõ
  • Märgotus
     
  • Ritsingu Alo: minno kisk kõgõ lõunõ poolõ
  •  
  • Talonime - ilosa, tarvilidsõ
  • Kirä
    Aholämmi
    Perämäne külg
     
     
    1000 inemist Räpinä pidol
     
    Ilvesse Aapo
        
     
     
    Räpinä valla pidol oll’ päält 1000 külälise. Rahvas torti nuulman ja volikogo liikmõ jagaman. 
        
    Räpinä vald sai kõrraga 140 ja 15 aastat vanas. Tuu trikk nummõrdõga tulõ tuust, et üts näütäs aigu valla asutamisõst ja tõnõ vahtsõst sündümisest.

    Nii suurt pito olõ-i siinpuul viil nättü, ku puulpäävä õdagu naidõ katõ sünnüpäävä pidämises tetti!

    Vidi, et Saulermani-nimeline ettevõtõ sai Miilvahe õkvalt vahtsõ ehitüshalli pistü, muido es olnu tuud päält tuhandõpäälist inemiisihulka koski vasta võtta olnu.

    Ku kõik koori, tandsja ja tõõsõ esinejä üle lukõ, sai naid kah päält kolmõsaa. Sainaviiri piten sai näütüisi kaia, nukast õlot ja suppi ja kurki osta.

    Tuu saiatehas, mihändäne kah umal aol Räpinä nimme kandsõ, oll’ tennü ilmadusuurõ tordi.

    Kogo pido läts’ uskmalda ilosahe, ma es panõ üttegi apsakat tähele. Egäl juhul või üte kõrraldajaga nõun olla, et sündmüse hindes om kuus miinus, ku viie palli süsteemin üldä. Kai sääl ümbre ja sai arvo, et aoleht Sirp es kiroda võlssi, et kultuurimajjo aig om tagasi. Pall’o õnnõ Räpinä inemiisile – mi olõ õks ilosa!

    Mis sa arvat?
     
     
    JUHTKIRI
     
    Maalõ tulõjit piäsi tugõma
     
    Harju Ülle, päätoimõndaja
     
    Täämbädsen lehen kirotas Allasõ Tiia tuust, et ku om põnnõv tüü ja palgal olõ-i väega vika, sõs või löüdä väärt inemise ka mikandi ettevõtmiisi juhtma. Näütüses Räpinä paprõvabrik sai Tartost tuutmisjuhi ja tuu ei sõida joht sukugi egä õdak Tartohe tagasi. Tull’ kõgõ perrega, ost’ elämise...

    Usu, et parhillatsõl aol, ku inämb ja inämb kõnõldas luudusõ-sõbraligust elämise moodust, tahtnu pall’o noorõ, hää haridusõga tegosa inemise, et näide latsõ saanu kassu puhta luudusõ seen. Mitte suurõn liinan, kos piät egäl sammul pelgämä, et latsõ võiva auto ala jäiä, latsiahistaja vai narkomüüjä kätte trehvädä.

    Ku inemiisil om maalõ tulõgi tahtminõ olõman, võisi appi tulla tuu, midä meil parhilla sukugi olõ-i – regionaalpoliitiga. Riik ei piä inemisele joht tüükotust pakma (nigu nätä, tüüd om), a saa maalõ tahtja inemise hääs küländ pall’o är tetä.

    Ku nuur pere tulõ Tal’nast vai Tartost är, sõs piäsi olõma selge, et nä ei taha ellä Võrol vai Põlvan mitmõ kõrraga kivimaja kortinan. Iks liina veeren vai peris maal uman majan. Üts pluss om mikandin kimmähe tuu, et latsiaiakotussõ saamisõs ei piä ammõtnigõlõ masma vai üü otsa latsiaia ussõ takan saisma. Mis viil om noorõ perre jaos tähtsä: kõrralik elektri, vesi, tii elämise mano. A nuu omma joba kalli as’a.

    Võro maavalitsus and’ teedä, et puhta viiga om parhilla hädä 7000 maakunna inemisel, terve vana Võromaa pääle kimmähe inämb ku kümnel tuhandõl. Ütsigu maaelämise mano elektri saaminõ mass sakõst inämb ku 100 000 kruuni ja tuud om maaelolõ päälemasmisõs õks väega pall’o...

    Ku tüütegejä inemise omma nõun saama maal elämise nimel sama tüü iist veidemb palka ku pääliinan, sõs pidänü riik ja umavalitsusõ näid ka umalt puult tugõma. Riik saa näütüses tetä nii, et riigiettevõtõ Eesti Energia ei võta maalõ kolija käest elektri majja saamisõ iist nii krõpõt hinda. Umavalitsusõ saava avita jäl tii kõrda tetä vai kaivu kaiba.


    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
     
      
     Uma Lehe sõbõr!