Nummõr' 115
Märdikuu 7. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Kobrast ei tahõta jahti
  • Uudissõ
     
  • Uma Pido tulõ Põlvan
  •  
  • Kõiva Inda laulu- ja mängupäiv Mõnistõn
  •  
  • Räpinä vald tähistäs kolmõ aastapäivä
  •  
  • Käü võro keele nätäl
  • Elo
     
  • Hiina hirvõ Võrumaal
  •  
  • Suur ja väkev Lindora laat
  •  
  • Kuis ma hindäle harivesiligu sai
  • Märgotus
     
  • Kaivandus vai kaitsõala?
  •  
  • Kats Piitret: Uma Pido tegejä saava kittä, a kimmähe tappa kah!
  • Kirä
    Kagahii
    Perämäne külg
     
     
    Piä tsika, mitte pinni!
     
    Ruitlasõ Olavi, tsuskaja
     
    Ei tiiä, miä no vallalõ om ja mille, a perämädsel aol om väega pall’o latsi «armastama» naatu. Kõgõpäält egäsugudsõ säädüse, miä kiildse näile ütskõik mink iist ihonuhklust anda.

    Edesi es lubata tutista kah inämb ja sõs keeleti esiki latsõ pääle helü nõstminõ är. Om selge, et säändside latsi hoitvidõ säädüisi takan omma väega suurõ latsiarmastaja vai ammõtligun keelen pedohviili!

    Minevä kuu lõpun võtt’ kohus tuu iist, et täl või latsipornot olla, kinni AS-i STV Pärnu piirkunna ülembä Kivika Raivo. Pääle tuu om Kivikal kahtlus latsiiäliisi seksuaalsõn meelütämisen!

    Õkvalt inne tuud an’d prokuratuur teedä, et umaaigsõt Draamatiätri direktrit, põimukuu keskpaigan kinoliidu juhi kotusõ päält minemä pessetüt Lauri Tiitu arvatas ka latsiporno tegemisen süüdü ollõv. Ma ei julgu umalõ pojalõ inämb õdagist häädüüdmusugi anda. Eelä poiskõnõ ütel’, et tä ei saa inne magama jäiä, ku kalli-kalli ja musu saa. Mis tetä? Tõmpsi aknõrõiva kõvva ette ja tei tassa är, a ku kiäki päält nännü, olnu muka pistets!

    Mul om latsipornot kah. Ku poiskõnõ nelläne oll’ ja mi perrega tsuklõman kävemi, lasi mu Kaarli üten täditütrega pall’a tilliga ümbretsõõri ja jäivä hää mitmõ pildi pääle kah. Täditütär es jää tilliga, a noh... saati arvo külh.

    Mu jaos omma pildi mälestüses, a tulõ är häötä inne ku ilda – selle et muido tulõ mu pedohviilsus vällä! Latsi vihada või-i, armasta ka või-i – ei saa arvo…

    Armastusõga omma as’a ülepää hukan. Mul käve hää tutva külän ja võti uma kats tõvvopinni üten. Kats päivä kai, kuis eläjäarmastaminõ käü – kunti ei või pinile anda, selle et hamba läävä perse, laksu ei või pinile sitakäändmise iist anda, selle et elläi lätt õkvalt stressi ja tuu om jälle.

    Hindä perräjäänüt suppi vai praati ei või kah pinitüküle sisse süütä, selle et tuu süük ei olõ tasakaalun, tulõ osta pinisüüki ja üte hundipiniraisa kuusüük mass 700-800 kruuni.

    Pinni keti otsa panda loomuligult ei või, egäl pinil om uma iseluum, pia naatas pinihoroskoopõ tegemä... Latsiga oll’ algusõn niisama. No ma ooda huviga, kuna edimädse pinipedohviili arvõlõ võetas! Nuu, kiä umist lemmikist eläjäpornot, alaiäliisist kutsikist alastõ pilte, vai viil hullõmb, filme tegevä. Sõs ku kutsikat õks väega pall’o silestät, naatas tuud asja uurma.

    Ma soovida inemiisil latsi ja pinne asõmõl tsiko pidämä naada. Ja armastama.

    Tsiga om viimäne ütiskunna puult tunnistõt hengeline, kedä või stressi aia, uma perräjäänü pudruga nuumada...

    Ku õks väega pall’o mulisõs ja närve pääle käü, tsuskat väidse ribide vaihõlõ ja kõrran. Las kiugõlõs nii, et külä helises!

    Ainukõnõ tunnõ, midä avvolidsõ eläjä- vai latsikaitsja tuu pääle tundva, om tuu, et suu nakkas vett juuskma!

    Mis sa arvat?
     
     
    Määnest kiilt ma sõs kõnõlõ?
     
    Mu käest om pall’u kõrdi küsütü, et mis kiilt ma kõnõlõ. Tollõ küsümise pääle om mul võimalda vastada. A või-olla ti mõistat, ku taa jutu läbi loet.

    Ma piä algusõst pääle nakkama. Ma sündü Vaabinan ja imä oll’ mul tartukiilne inemine.

    Kõnõlõma opmisõ aigu oll’ esä juba koolnu ja mi kotun kõnõldi säändsit kiili: imä kõnõl’ muka ja velliga kotun tartu keelen, vällänpuul kotu ja Ruuduga võru keelen vai vaabina keelen.

    Ruudul oll’ puul majja ja tä kõnõl’ õnnõ vaabina kiilt. Velle kõnõli kah vällänpuul vaabina kiilt. Nii et kokku oll’ sääl vaabina kiil üle.

    Sõs kasvi ma suurõs, lätsi mehele ja är Tartumaalõ. Miis oll’ mul sündünü Vinnemaal, a imä oll’ Krabi kandist peri. Tä kõnõl’ muka krabi keelen.

    Vällanpuul kotu kõnõldi jäl tartu keelen. Imä tull’ kah mi manu Tartumaalõ är ja vanõmba tütre kõnõlõmaopmisõ aigu oll’ meil tartu kiil üle.
     
    Määnest kiilt ma sõs kõnõlõ?

    Sõs tõi elu meid Mõnistõlõ. Miis nakas’ õkva vällänpuul kotu mõnistõ keelen kõnõlõma, selle et Mõnistõ ja Krabi omma lähükese ja keele kah piaaigu ütesugudsõ. Sis kõnõl’ imä kah timäga kotun vaabina keelen ja muka tartu keelen.

    Üts tütär kõnõlõs tartu, tõnõ mõnistõ kiilt

    Vanõmb tütär jäigi kõnõlõma tartu kiilt, a sõs kuuli imä är ja noorõmba tütre kõnõlõmaopmisõ aigu läts’ miis kah är parõmbidõ jahimaiõ pääle.

    Asõmõlõ tull’ puhastverd Mõnistõ miis, kes kotun õnnõ mõnistõ kiilt kõnõl’.

    Vanõmb tütär kah läts’ är liina kuuli ja sõs kõnõldi meil nii kotun ku vällänpuul õnnõ mõnistõ kiilt. Noorõmb tütär jäigi mõnistõ kiilt kõnõlõma. Latsiaid kah ju mõnistõkiilne.

    Elu joosul olõ ma pidänü opma viil eesti kiilt. Koolin ja tüül, selle et põhijagu inemiisi tulõ muusõummi iks põh’a puult Tartut.

    Vinne kiil jäi mullõ kah kergede külge, selle et edimäne miis mõistsõ toda kiilt ja mi käve Vinne aigu egä suvi müüdä Vinnemaad.

    Tartumaa tüükotus oll’ jäl sääne, et poolõ tüülise olli vinläse.

    Võisõ peris kimmäs olla, et ku hummuku eesti keelen tüü är seledi, sõs lõuna aigu istsõva mutikõsõ saman kotusõn ku hummuku, kaiva suuri silmiga sullõ otsa ja ütlivä, et es saa arru, kohe pidivä minemä. Nii et vinne keele opsõ ma aastaga hädäga är…

    Inglüse kiilt piät kah hädäga tönkämä. Koolin sai vast kümneni lugõminõ selges, a põranõ tüü om sääne, et piät tsipakõnõ mõistma. Tsipakõnõ ma mõistagi, ei sukugi rohkõmb.

    Keele tüküse umavaihõl segi minemä

    Noidõ kiiliga, mis mu suuhtõ är piät mahtuma, olõ ma kõik aig hädän. Vinne ja inglüse kiil omma suunukan eräle ja inämbjaolt tõisiga segi ei lää, a ülejäänü neli omma segi ku pudõr ja kapsta.

    Ma ei tiiä inämb ammuki, kost määne sõna peri om ja kõnõlõgi nii kuis parajadõ juhtus.

    Kes muka eesti kiilt kõnõlõs, tollõga kõnõlõ eesti kiilt ja kes muka murdõkeelen kõnõlõs, toolõ vasta nii kuis sõna keele pääle parajadõ juhtus.

    Nonii, sait Sa no teedä, mis keelen ma kõnõlõ?

    Tulvistõ Hele Mõnistõ muusõumist
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Vangõ elo parõmb ku pensionärel
     
    Üte õdagu uutsõ Võro keskliinan bussi hulga rahvast. Bussini oll’ viil aigu ja inemise märgoti aoviites elo üle. Kõgõ kipõmbalõ lasi jutuveskil kävvü pensionäri. Nä olli väega kriitilidse.

    «Elo om näronõ. A vot vangõl om hää: kolm kõrd päävän saava süvvä ja üüse magasõ uman lämmän kambrin valgidõ palajidõ vaihõl. Üllenpidämine om näil prii. Riik kulutas egä vangi pääle piä kuus tuhat kruuni kuun, pensionär saa vaivalt puul säändsest rahast,» näüdäs’ kõgõ tsärremb naistõrahvas umma tarkust.

    «A ti minkegi vangi!» hõigas’ noorõpuulnõ miis, kiä istsõ pingi veeren. Täl sai viländ tõisi tsaagatamisõst. Naasõ jäi vakka. Peräkõrd küsse üts vanamutt pelgligult: «A mille iist sis?»

     
    Et naanõ tiiäsi...
     
    Liina verepruuvi tegemä tulnu maamiis saadõti pääle käevarrõst vere võtmist ederuumi. Tsusadu kotusõ pääle panti vatituustak, et veri es tsirisesi. Kästi veidü aigu paigal istu. Pia tull’ laborant, võtt’ vati mehe käe päält är ni panè plaastri asõmõlõ.

    «Milles taad viil vaia om!» nurisi maamiis. Täl oll’ hallõ istmise pääle kulunu aost.

    «A tuu jaos, et su naanõ tiiäsi, kon kävet. Et ollit iks verepruuvi andman, es jordota niisama liina piten,» ütel’ noorõmb naistõrahvas, kiä oll’ tulnu kah verepruuvi tegemä.

    Miis kai väega kahtligadsõ näoga toolõ naasõlõ otsa, a vasta kah es nakka vaidlõma.

    Mis sa arvat?
     
     
    Hüvä nõu
     
    Luidsapannkoogi ubinamahlaga
     
    Ubinamahlast saa tetä häid pannkuukõ.

    Tainas:

    väikene kausitäüs ubinamahla
    1-2 munna
    silmä perrä puul ossa jahhu,
    tõnõ puul kaarahelbit soodat, suula
    Tsukõrd olõki-i vaia panda, ubinamahl om eski paras makõ.

    Hääd küdsämist!

    Kruusamäe Maimu

     
    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
     
      
     Uma Lehe sõbõr!