| Pääleht |
Uudissõ |
Elo |
Märgotus |
| |
|
|
| Kats Piitret: Uma Pido tegejä saava kittä, a kimmähe tappa kah! |
| | | | Laursoni (kural) ja Aasa Piitre uutva arvamiisi Umast Pidost. | | | |
Ütidse Vana Võromaa laulupido Uma Pido kõrraldamisõ man omma suurõ as’alidsõ kats suurt Piitret – Põlva maakunna kultuurijuht Aasa Piitre (56) ja Võro maakunna kultuuritegemiisi vidäjä Laursoni Piitre(50). Minevä nädäli istsõ nä kuun võrokõisi tõsõ tsõõriklavva takan.
Ku sakõst ti üte lavva takan istuti ja ütitselt mikandi kultuuriasju ajati?
Laursoni Piitre (LP): Tuu om sakõ asi. Meil om uma seltskund: tan om viil ka Valga. Kvartalin vähämbält kõrra saami kokko ja arutami är, mis as’a kolmõ maakunda ütte köütvä. Meil om ütine vokaalansamblitõ päiv, maatiatritõ päiv.
Aasa Piitre (AP): Mi püvvämi umavaihõl kokko kõnõlda ka neo as’a, millega läämi kultuuriministeeriummi. Et egäüts ei viäsi hindä poolõ, et saanu ütenkuun Lõunahummogu-Eesti iist välän olla.
Kuis lätt kuun Uma Pido kõrraldamisõ arotaminõ – kas häste vai üle kivve ja kandõ?
LP: Selge om tuu, et kõgõpäält om kõigil häste pall’o mõttit, a ao joosul liigusõ kõik as’a paika. Ma arva külh, et taast tulõ üts illos pido. Ku seo saa traditsioonis, sis seo om mi Lõunahummogu-Eesti kultuuriruumilõ üts väega tähtsä asi.
Nii Võro ku Põlva maakund tegevä egä aasta uma laulupido. Seokõrd oll’ 125 aastat edimädsest pidost Võrol, 2009. tulõ 90. laulu- ja 70. tandsupido.
Üts ütine pido om ansamblitõlõ hää kotus, kos üles astu. Suurõ pido omma egä viie aasta takast ja ku iks kõikaig muusigat tetäs ja saias õnnõ uman vallan üles astu, sis tuud om veidü.
AP: Uma Pido om mõnõ ao iist käümä lännü ja timahavva huugu mano saanu protsesi üts osa. Tuu om võrokõisi uma kultuuriruumi tundminõ ja taa hoitmisõ-arõndamisõ iist vastutusõ võtminõ.
Seo pido tegejä saava peris kimmähe kittä, a peris kimmähe kõrraligult tappa kah! Seoga tulõ rehkendä, a et asi om käümä lännü ja piäsi mõttõn kasuma traditsioonis, seo om väega hää!
Kuis rahvas as’aga üten tulõ?
LP: Edimädse pidoga, ma arva, tuldas häste üten. Iks tuldas kaema, midä nä tegevä. Võro kogokund, elägu nä sis Tal’nan vai Tarton, tulõ kah paiga pääle. Kimmähe om man aokirändüse huvi ja tuu tuu as’alõ kassu.
AP: Ma arva kah, et pido võetas häste vasta, taa nišš om jo parhilla täütmäldä. Arva, et peris rahvakultuurist vällä ei tohesi taa pido minnä. Kukki väega populaarnõ om ka sääne laadamuudu tegemine, mis tuu väega pall’o rahvast kokko.
Oodati ka lehelugõjidõ ettepanõkit Uma Pido kotsilõ?
LP: Kimmähe – midä inämb om inemiisi, kiä pido ettevalmistamisõl üten lüü, toda parõmb. Lihtsämb om jah takastperrä tark olla ja perän üteldä, et olõsi pidänü tan hoobis toda ja toda tegemä. A võisi iks inne üteldä ja kõrraldajidõ murõ om noidõ suuvõ hulgast vällä sorti, mis sinnä pidolõ passis. Sis saa seost tõtõstõ Uma Pido!
AP: Mi murõ om tuu kah, et tuu ala, mille pääle võro kultuur tuginõs, muutusi laembas. Vanna perimüst olõ-i egäl puul inämb väega pall’o alalõ ja tuud tulõ tutvas tetä, vahtsõst rahva ette tuvva.
Kas tohes ütel vai tõsõl Piitrel hõlmast kinni võtta ja uma arvamisõ vällä üldä?
LP ja AP ütest suust: Kimmähe, külh mi ütlemi kõik sinnä edesi, kohe vaia!
AP: Looda tuud kah, et pidost kõnõldas vallalidsõ meelega, mitte ei naata ründämä.
Kos ti hindä juurõ omma?
LP: Olõ Võrol sündünü ja elänü, Võro liina poiss.
AP: Ma olõ peri Võnnu kihlkunnast Tartomaalt, kukki nigu täämbägi (01.11 – UL) juttu oll’, oll’ Võnnu kihlkund võro ja tarto kultuuri kokkoputmisõ kotus, kos kiil oll’ kah midägi võro ja tarto keele vahepäälset.
Küsse Harju Ülle
| Mis sa arvat? |
|
|
|