| Pääleht |
Uudissõ |
Elo |
Märgotus |
| |
|
|
| Suur ja väkev Lindora laat |
| | | | Mulgimaa miis Sireli Kalju tull’ Lindora laatu pille müümä. | | | |
Om hüä kaia, et jo inämb ku sada aastakka Võro-Seto piiri pääl peetäv Lindora laat oll’ huulmalda tormituulist suur ja väkev.
Jo üüse kolmõ-nellä aigu naksi müüjä korjuma. Tuul keerot’ ja vihma vali ja arotõdi, kas tulõ ka ostjit. Kellä säitsmes hummogu oll’ müüjit kogonõnu katõlõ poolõ tiid. Sõs naksi tulõma ostja:nigu murdo. Ostõti suidsulihha, suidsuvorstõ, suidsukalla, sõira, umatettüt võidu, kodoolut ja muud umma ja hääd söögikraami.
Apar käsitüütelk kirenè umatettüisist seto käsitöist, müügil oll’ vahtsõst perrä tettüisi seto ehtmit. Värviliidsi närdsõst põrmandurõivit oll’ nigu iks ja tõsõl puul tiid ka poola turukaupa, niisama kodoeläjit – kitsi, jänessit, pinne, kassõ.
Jah, olli sadakund aastat tagasi ao, ku tsirkus ja kahrutandsitaja Lindora laadul olla käünü, parhilla saava latsõ jo rõõmu tuust, ku saava pai tetä hariligõlõ kodoeläjile.
Laadamuusigu olli timahava Meremäe naasõ ja mehe; niisama Ilves, Pulk ja Rahman. Loosi naisi nal’a olli vannamuudu hüä.
Pille möönü Viljandi miis Sireli Kalju kah mänge, et ostjit mano meelütä. Pillimängu oll’ kuulda ka käsitüütelgist.
Kuigi mitu kõrd vaeldusõs saopisulõ ja pääväpaistõlõ kogosi tuul huugu ja vei mõnõ var’okatusõ kauplõjidõ päie kotsilt är, saa-õs õnnõs kiäki vika.
Pääle om kasumah nuur müüjide põlv: müüdi nii piirakit, kaarakakkõ, vahvlit ku võtmõhoitjit. Ja kiä tiid, mis meil viil nägemäldä jäi, a üte krelli põrmandurõiva iks kodo ka tõi.
| Mis sa arvat? |
|
|
|