| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Hiina hirvõ Võrumaal | | | | Saarõ Evar |
| | | | | | Hiina hirvil om Alaveski talu man hulga rohkõmb ruumi, ku oll’ Tal’na eläjäaian. | | | | |
Alaveski talu eläjäparki Sarun Mõnistõ vallan tuudi umbõs kuu aigu tagasi manu vahtsõnõ liik – davidi hirv ehk miilu. Tal’na eläjäaid and’ är katõssa nuurt hirve.Selle et nä siginese viimätsel aol armõdu häste ja Tal’na kari om üts maailma suurõmbit.
Davidi hirve kodumaa om Hiinan, a sääl süüdi viimäne vaba elläi är 1905. aasta paiku ja tuust pääle eläski seod sorti hirvi õnnõ kõgõ maailma eläjäaidun.
Alaveski peremiis Kõivu Rein kõnõl’, et kukki hirvõaid sai tettüs kõgõ parõmba tiidmise perrä, murri kolm eläjät õkva pääle autu päält maha saamist aiast vällä.
Näide kättesaamisõs kullu taluperrel kolm nädälit kallist sügüsest tüüaigu ja piaaigu kõik närvitagavara, miä olõman oll’.
Pujäänele kats pangi ubinit päävän
Lõpus läts’ kõik sõski häste, ärkaranu hirve omma tervelt aia seen, pernaanõ Ele om pujäänega lepnü ja vii näile egä päiv paar pangi ubinit.
Davidi hirv om mi maa hirvest ehk vereväst hirvest tõistmuudu joba sarvi kuju poolõst. Tä sarvõ omma rohkõmb harku, üts haru kasus taadõ ja uhkit kruunõ sarvõtippu täl ei tegüne. Mõnistõ valda tuudu eläjä omma puultõist aastakka vana ja sarvõ tuuperäst viil tsillukõsõ.
Miilu om kar’aelläi. Söögis sünnüs tälle egäsugumanõ hain, a hää meelega süü miilu ka kaaru ja ubinit. Alaveski talu man om näil edimält hulga rohkõmb ruumi ku Talinan oll’.
Kõivu Rein om uma eläjäaiaga parhilla säändsen saisun, et liike, kedä näüdädä, joba nigu olõsi – faasani, mõtstsia, ilvesse ja davidi hirve, a näütämise kõrraldaminõ ei arõnõ sukugi perrä. Tii remontmisõs ja massinidõ saisukotusõ ehitämises ei jakku rahha esiki võimaligu projekti umaosa masmisõs. Elistvere eläjäparki om arõndõt hulga aastit Keskkunnainvesteeringide keskusõ raha iist, a parla jääs tuusugumanõ võimalus kõrrast vähämbäs. Ummõtõgi võisi eläjäpark olla kasutuuja ettevõtminõ, mille muidu lätläisil näid nii hulga om, arutas peremiis.
A miilumajandusõ man om tõisigi paradoksõ. Pall’u eläjäaia üle ilma tahasi, et ülearudsõ hirve asutõdu tagasi Hiinamaa luudustõ.
Hiinal olõ-i tuu vasta kah midägi, a transpordi iist nä massa ei lupa. Egäsugumadsõ fondi ka minkagiperäst rahha ei anna. Nii trehväsegi eläjä egäle poolõ, kon näide iist õnnõ häste huult kanda lubatas.
| | Mis sa arvat? |
|
|
|
