Nummõr' 115
Märdikuu 7. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Kobrast ei tahõta jahti
  • Uudissõ
     
  • Uma Pido tulõ Põlvan
  •  
  • Kõiva Inda laulu- ja mängupäiv Mõnistõn
  •  
  • Räpinä vald tähistäs kolmõ aastapäivä
  •  
  • Käü võro keele nätäl
  • Elo
     
  • Hiina hirvõ Võrumaal
  •  
  • Suur ja väkev Lindora laat
  •  
  • Kuis ma hindäle harivesiligu sai
  • Märgotus
     
  • Kaivandus vai kaitsõala?
  •  
  • Kats Piitret: Uma Pido tegejä saava kittä, a kimmähe tappa kah!
  • Kirä
    Kagahii
    Perämäne külg
     
     
    Tahami uma külä nimme tagasi!
     
    Ma lugõsi ka tuud Saarõ Evari luku Uman Lehen, kos tä kirot’ bussipiätüisi ja kotussidõ nimmist. Ka mi külä ja bussipiätüse nimi ei lää mitte ütte.

    Mi elämi Holsta küläh. Tuu nimi om seol küläl olnu jo väega ammu ja nii om ka bussipiätüse nimi Holsta. A sis tull’ tuu suur külli liitmine ja nimmi tõsõs tegemine. Osalõ Holsta külä inemiisile sai passi amõtligult Tootsi külä, kinka olõ-i meil midägi ütist.

    Poolõs tege mi külä väigukõnõ Iskna uja. Säält lätt ka valla piir. Mi, mõnõ Holsta külä talo, jäämi Võro valda ja tõsõl puul om Vahtsõliina vald. No ja hädä omgi tuuh. Vanastõ, vai ku no üteldä, Vinne aigu, oll’ tuu asi ka niisama ja es sekä üttegi as’ajamist, mi ollimi iks Võro külänõukogo ja Holsta külä. A parhilla om meil amõtlik aadrõss Võro vald ja Tootsi külä ja segähüst ku pall’o. Külh egäsugutsidõ papridõ sirgõs ajamisõl vai esierälidselt amõtlikkõ kirjoga. Noid om eski kaoma lännü.

    Amõtligu kirä käävä iks inne Võrost läbi, ku mi naa Vahtsõliina sidest kätte saami, selle et postiaadrõss om iks Holsta külä, mitte Tootsi. Nii nuu segähüse tulõva. Om seletet külh nailõ amõtnikõlõ sääl Võron, et kiri saatkõ iks Vahtsõliina side ja Holsta külä, vai tuu näil meeleh püsüs! Ja nii tulõvagi kirä iks Tootsi külä nime all, käävä Võrost läbi ja jääseki ildas.

    Midä ma sis taha? Tahasi iks umma Holsta külä nimme tagasi ka amõtligõ papridõ pääle. Bussipiätüs jo om õks Holsta. Olõsi kõigil kergemb. Vinne aigu jo oll’ nii, mille sõs no ei saa? Mi umal Holsta küläl om uma minevik uma aoluuga ja inemise omma siin kõgõ ütte hoitnu.

    Jõgi Juta Holsta küläst

    Mis sa arvat?
     
     
    Ärke ostkõ bussijaamast piletit!
     
    Ma olõ püüdnü olla iks sääne inemine, kiä kiräh olõvit kõrralduisi täüt. Vahtsõh Võro bussijaamah um egä liini posti pääle pantu silt vai kõrraldus: «Bussipiletid osta bussijaamast!»

    Olõ iks tuud tennü kah ja arvanu, et olõ üts sõnakullõja ja akuraatnõ reisjä. A mine võta näpust! Hingipäävä hummogu sai ma tollõlõ as’alõ jaolõ.

    Osti bussijaamast piledi Põlva bussi pääle. Istsõ seeh veidikene aigu ja kõndsõ väläh edesi-tagasi tsipa kah viil, tävveste ilma halva tagamõttõlda. Buss sõitsõ ette, lätsi sisse ja näütsi piletit. Bussijuht es ütle külh musta ega valgõt, arvsi, et jo täl um hää miil, et ma timä tüüd niimuudu kergendi. Istsõ ja jäi lumõsato vahtma. Buss naas’ sõitma ja ma kai külh, et kuis tä no nii väega bussijaama ette sõit. Mis tuu mu asi, jäi jälki ummi mõttidõga.

    Äkki kuuli, kuis bussijuht kärät’: «Too nüüd see leht ka ära!» Ja niimuudu õkva mito kõrda. Mõtli, vast kõnõlõs moblaga. Sis kai joba suurõ vihaga salongi, kos reisjä istva: «Kes võttis bussijaamast pilet, ma küsin!» Ummõhtõ sai ma arvo, et mukka kõnõldas: «Mina!» Sohvri, esi näost verrev ku vähk, rüüke: «Oleks võinud siis lehe ka kaasa võtta! Ma nägin küll, et kõndisid seal tükk aega!»

    Jessakõnõ, näkù sis, ku ma sääl tävveste halvasuuvmalda kõndsõ! Õnnõtusõs um mul latsõst pääle sääne halv kommõ, et ku minno as’alda sõimatas, ei saa ma mitte nigu lammas kullõlda, a nakka vasta: «Aga kust mina pidin teadma, et reisijad lehte peavad tooma! Mina uskusin neid silte, mis postide peal on ja sellepärast ostsin bussijaamast pileti!»

    Siski läts’ bussijuht esi lehte tuuma, a ku tagasi tull’, es jätä iks minno rahulõ: «Alati on üks, kes pileti seest ostab, alati üksainus, ma ütlen!» Ma iks ai tälle vasta ja taha-es hinnäst kukkimuudu süüdü tunnista. «Tehke siis kõigile selgeks!» soovit’ bussijuht ja tuud ma siin tiigi: ärke ostkõ bussijaamast piletit! Ärke uskõ egäsugutsit silte, mis kohegipoolõ umma üles pantu!

    Sõitja (kirotaja nimi om teedä)


    Mis sa arvat?
     
     
    Kas seto kiilt piäsi oppama?
     
    Nigu pall’o Võromaa kooli oppasõ latsilõ võro kiilt ja kultuuri, omma Setomaa kooli püüdnü opada vanno seto laulõ ni tandsõ. Om pall’o oppajit ni tõisi inemiisi, kiä umast aost taad tüüd tegevä. Näile om tuu iist vaia jalga kumardada. A kavvast näil jakkus tahtmist, ku inämbüste om tasost õnnõ teno?

    1945. aastagal elli Petseri rajoonih umbõs 5700 setot, 2005. aastagal õnnõ 250. Eesti poolõ pääl oll’ uurmiisi perrä 1922. aastagal Setomaal elänigest 72% seto, 1997. aastagal õnnõ 39%. A sõski oltas ütel meelel, et seto kiilt om vaia alalõ hoita, tahetas ka vannost kombist ja traditsioonõst õks kinni pitä.

    Oppaja, latsivanõmba ja kõik nuu, kiä tahtva seto kiilt ja kultuuri alalõ hoita – märgotami kuuh tuu oppamisõ plaani üle. Ku parhilla ei alosta, võimõ ildast jäiä. Mul sai valmist kondikava seto keele ja kultuuri oppamisõ plaanist, a sinnä om vaia iho ümbre ehitä. Võro Instituudi rahvas lubasi umma kavva kaia ni säält oppust võtta, a kõkkõ saa-i säält, meil om pall’o tõistmuudu.

    Ankõ teedä: kas meil om vaia opada Setomaa koolõh seto kiilt vai olõ-i? Midä mi tahami latsilõ opada, ku pall’o tuu jaost aigu kuluta ja määndsih klassõh nakkami oppama? Uma märgotusõ saatkõ puutriga: vello94@hot.ee vai Mikitämäe Põhikuul, Vello Jüriöö.

    Jüriöö Vello Mikitämäelt
     
    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
     
      
     Uma Lehe sõbõr!