Nummõr' 114
Viinakuu 23. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Võrokiilne lavavõitlus, džuudo ja märdisandioppus
  • Uudissõ
     
  • Vannapapõrd kor’atas kehväst hinnast huulmada
  •  
  • Tähtraamatut saa Lindora laadu päält
  •  
  • Tulõ võrokõisi tõnõ tsõõriklaud
  • Elo
     
  • Veriora mänguas’ameistri
  •  
  • Kõnõldi õdagumeresoomõ kodost
  •  
  • Mihklipidol mõõdõti kardokit ja kürvitsit
  • Märgotus
     
  • Loka Toomas: miljoniga minno siist är ei meelütä!
  •  
  • Jälle öko ja rohilidsõmb elo
  • Kirä
    Innembi
    Perämäne külg
     
     
    Loka Toomas: miljoniga minno siist är ei meelütä!
      
     
    Loka Toomas om võitnu miljonimängun kolm kõrda 32 000 krooni. 
      
    Sõmmõrpalo vallast Sulbi lähkült peri mälumängjä Loka Toomas (38) om põlinõ Võromaa miis – timä Piirimäe kodotalon om imä suguvõsa elänü puultõist aastasata. Ku Toomast teedäs kõgõ inämb tuu perrä, et täl om õnnistunu kolm kõrda TV3 miljonimängu mängi, sis leevärahha tuu miis kodo iks opit juristiammõdiga.

    Olõti miljonimängun võitnu kolm kõrda 32 000 kruuni. Kas olõti Võromaa kõgõ kõvõmb mälumängjä?

    Kimmähe mitte! Ku raha pääle lukõ, sis oll’ kunagi üts tütärlats kah, tuu sai 13. küsümüse är vastatus. A ma ei olõ näet üttegi kõrda 13. nännü! Seokõrd (8.10 – UL) jäi jäl 12. pääle pidämä.

    Egä kolmas-neläs inemine ütles, et kui sa lasi niimuudu 64 000 käest. Mõni ütles, et molo... A ma tahtsõ järgmist küsümüst nätä. Tuu raha es olõki nii tähtsä. Ma ütli kah Võrnolõ, et üts tutva näkk’ 13. küsümüse är ja ma tahtsõ tälle jo perrä jõuda!

    Määndse küsümüse omma olnu ti jaos kõgõ rassõmba?

    Ku näütüses Eesti 25. kontrabassimängjä opinguaastidõ kotsilõ küsütäs! Mälumängjile ei miildü säändse küsümüse, mis targõmbas ei tii, midägi mano ei anna – tühi fakt, midä või teedä Eestin üts-kats inemist.

    Ku ma käve edimäst kõrda miljonimängun, sis tuu käest, kes pääle minno mängu sai, küsüti 200 krooni küsümüs: kes oll’ tunnõt multifilmisaëast peri tegeläne Flipper: pini, kass, delfiin vai jänes? Edimäst kõrda kuulsõ toda! Perän tõsõ ütli: kuis sa tuud ei tiiä, 90. aastil tull’ tuud söögi ala ja söögi pääle?! Parhilla ma tiiä, et delfiin oll’, noh.

    Ku kõva mälumängjä olõti?

    Noist, kes mängmän käävä, hääl juhul sääl edimädse saa tõsõn poolõn. Kõgõ kõvõmb kotus oll’ seo keväjä, ku Paikusõl paarimängun saimi 4. kotusõ. Meil om Võro punt: Lauga Ülar, Kiudmaa Piitre ja Ruschi Rein. Olõmi neläl kõrral käünü mängmän võistlusõl «Eestimaa Kilb». Seo keväjä saimi edimäst kõrda finaali.

    Ütsikult om kõgõ parõmb olnu nii 15.-16. kotus. Et edimädse kümne sisse saia, tuujaos piät tõsitsõlõ tüüd tegemä.

    Ma piä kõgõ inämb Salise Indrekust: tä om joba kümme aastat olnu sääl edimädsen otsan. Mu jaos om võistlõmisõ man hää tuu, et mõni asi jääs külge ja hää om olla kotussõn, kos tarku inemiisi nii pall’o om! Hingät näidega ütte õhku... (naard).

    Kas Võromaalt tulõ nuuri mälumängjit pääle?

    Keväjä, ku oll’ üle-eestiline koolinuuri mälumäng, sis Antsla uma käve. Ega näil häste es lää, a no läävä tulõvaasta jäl. Kimmäle om noid, kes häste tiidvä, nuu olõsi vaia üles löüdä.

    Ti tegeleti ka spordivõistluisi tulõmuisi ärarvamisõga?

    Vinne ao lõpun oll’ spordiloto, kas vast 13 tulõmust tull’ är arvada? Sõs iks teimi tuud. Ku tulõ mõni suurõmb võistlus, olümpiämängu, sis pandas huviliidsiga sääne tapõl kokko ja kaias, kes rohkõmb punktõ saa. Seo aasta jalka MM läts’ mul peris häste:edimädse ja kolmanda, Itaalia ja Saksamaa arvsi är.

    Ammõdi poolõst olõti jurist. Teedäki, et juristi tiinvä kõgõ parõmbahe pääliinan, kos liiguse suurõmba raha. Mille ti olõti siiä Võromaalõ jäänü?

    Jo ma sõs olõ molo sääne! (muhelõs). Tegeligult om nii, et om meelütet ja esiki mitmit kõrdo, a ma olõ-i tahtnu minnä. Ku miljoniga meelütedäs, sõs ma es lännü. Ku kümne pääle nõstõtas, sõs kah viil es lännü.

    Ma olõ tüül Kaitsõväe Võro lahingukoolin ja tii kõkkõ, mis om köüdet juriidilidse külega. Päämine om tuu, et paprõ olõsi kõrran, et kiäki kohtulõ es kaivanu ja sääl är es võitnu!

    Midä arvati noist suuri pätte tehingist, mink kotsilõ om vällä märgit sõna JOKK, et sõs juriidilidselt om kõik kõrran?

    Tollõ pääle võit suu vett täüs võtta, a kõik aig om tettü säändsit asjo. Tegeligult omgi jokk, mis sis, et asi lätt üle mõistusõ ja mitte kellelegi tuu ei miildü. A ku säädüs lask, sõs olõ-i midägi tetä.

    Kõnõldas, et vinne aigu, ku koolin oll’ võro keelen kõnõlõminõ kõvva är keelet, sis ti kõnõlit nimme oppajidõga võro keelen.

    Mõnikõrd oll’ jah. Keskkoolin oll’ mul paar kõrda tuu peräst eesti keele oppajaga pahanduisi. Ku kannatas, sõs ma kõnõlõ õks egäl puul võro kiilt.

    Ku Tarton ülikoolin käve, sis kursusõkaaslasõ lubasi ütskõrd kõvva vällä tetä, ku eksämil panõ kõik võro keelen – kaemi, mis näo nä tegevä! A ma naksi põdõma. Perän mõtli, et kae kos ull’, olõsi võinu muidogi eksämi võro keelen är tetä!

    Kas teil pere om?

    Ei olõ. Ma olõ sääne egotsentriline inemine, et inemise ei kannata minno väega kavva vällä!

    Küsse Harju Ülle
     
    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
     
      
     Uma Lehe sõbõr!