Nummõr' 114
Viinakuu 23. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Võrokiilne lavavõitlus, džuudo ja märdisandioppus
  • Uudissõ
     
  • Vannapapõrd kor’atas kehväst hinnast huulmada
  •  
  • Tähtraamatut saa Lindora laadu päält
  •  
  • Tulõ võrokõisi tõnõ tsõõriklaud
  • Elo
     
  • Veriora mänguas’ameistri
  •  
  • Kõnõldi õdagumeresoomõ kodost
  •  
  • Mihklipidol mõõdõti kardokit ja kürvitsit
  • Märgotus
     
  • Loka Toomas: miljoniga minno siist är ei meelütä!
  •  
  • Jälle öko ja rohilidsõmb elo
  • Kirä
    Innembi
    Perämäne külg
     
     
    Kõnõldi õdagumeresoomõ kodost
      
     
    Soomõ keele professor Helena Sulkala Oulu ülikoolist. 
      
    Miä om kodo, kon om kodo, kon om kodopaik? Säändsit küsümiisi arotõdi minevä nädäli neläpääväst puulpääväni Võrol Kandlõ kultuurimajan, kon peeti riikevaihõlist konvõrentsi «Õdagumeresoomõ kodo». Võro instituudi ja Tarto ülikooli kõrraldõdul konvõrentsil kõnõli Eesti, Soomõ, Ungari ja Vinnemaa tiidläse kodo-asjust, märge õdagumeresoomõ rahvidõ aoluu ja täämbädse päävä pääle.

    Inne konvõrendsi päälenakkamist 19. rehekuu õdagu pidi Võro instituudin avaligu loengu «Õdagumeresoomõ väiku kiräkeele» Oulu ülikooli soomõ keele professor Helena Sulkala.

    Sulkala kõnõl’ õdagumeresoomõ väikeisi kiili täämbädsest olokõrrast, päämidselt meä ja kveeni kiili näütel.

    Ettekandõ Võromaast ja võrokõisist

    Võromaad ja võrokõisi pututi konvõrendsil inämb kolm ettekannõt.

    Ungarlanõ Pomozi Peter kai 1622. aastagal trükit keriguraamadu Agenda Parva kiilt ja löüdse, et tuu teksti om kirja pandnu võro imäkeelga inemine kõrraligun Urvastõ vai Sangastõ kandi keelen.

    Reimanni Nele kõnõl’ noist asjust, mille poolõst võrokõsõ omma tõisist tsipa esimuudu, toda Võromaa luudusõ, aoluu, mälehtüisi, vana perimusõ ja kirändüse perrä.

    Saarõ Evari ettekannõ putut’ kodo ümbre olõvit kotussõnimmi eri Võromaa paigun. Päält Võromaad pututavidõ ettekandidõ oll’ juttu ka muust Eestist, viil kõnõldi lüüdiläisist, isuriist, vepsläisist, Tornio-oro suumlaisist ja tõisist õdagumeresoomõkeelitsist rahvist.

    Üts ettekannõ oll’ Novgorodi tohukirjust ku muinasao inemisenimmi lättest. Kõgõ kavvõmb ettekannõ vei kogoni Austraalialõ, Kõiva Mare kõnõl’ Austraalia eestläisi keelest.

    Hagu Paul 60

    Konvõrendsi kultuuriprogrammin näüdäti Võromaa kultuuri ja rahvaluulõt. Võro Tiatriateljee näütlejä Tagamõtsa Tarmo ja Trolla Agu esiti pantomiimi «Võromaa rituaali. Lambatapp.»

    Näütlejä Pumbo Kristi , Kalbusõ Eva, Songi Tarmo, Tähemaa Toivo mänge lavakavva «Lammas ütel’ läl-läl-lää».

    Taa konvõrendsiga märgiti är tunnõt rahvaluulõtiidläse Hagu Pauli rehekuu alostusõn olnu 60. sündümise päiv. Konvõrendsi tõõsõl õdagul oll’ tuuperäst ka arotus Setomaast, midä vidäsi Hõrna Aare ja Riitsaarõ Evar.

    Arotaja arvsi, et tuu, miä saa Setomaa kultuurist, saa selges kümne aastaga peräst. Täämbä omma seto keele ja kombidõ hää mõistja vana inemise, kümne aasta peräst pidänü nuu mõistmisõ olõma noorõmbilõ edesi ant.

    Ku noorõ tahtva vannu käest oppi, jääse kiil ja kombõ alalõ, a ku taha-i, sis võiva nuu häödä küländ kipõstõ.

    Konvõrents oll’ osa kultuuri- ja keelekonvõrentse saëast, midä Võro instituut ja Tarto ülikuul omma kõrraldanu joba 1996. aastagast pääle. Seo aastaga konvõrents oll’ joba ütetõistkümnes.

    Konvõrendsi ettekandidõ perrä kirotõdu artikliist tetäs kogomik Võro instituudi toimõndiisi sarja. Raamat tulõ trükist vällä tulõva aastaga sügüse.

    Konvõrendsi kõrraldamist tugi riiklinõ programm «Lõunaeesti kiil ja kultuur», Haridus- ja tiidüsministeeriüm ja Võro liinavalitsus.

    UL

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
     
      
     Uma Lehe sõbõr!