| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Võikilaulminõ võisi kah olla | | | Umast Pidost lugõdõn karas’ päähä mõtõ: sääl võisi ka võikilaulminõ olla! Suurõmbidõ ja uhkõmbidõ pitõ puhul om jo võiki laulõtu.
Laulus võisi näütüses olla «Haani miis», mis om külh egän Võromaa nukan tunnõt. Om tõisigi häid laulõ: «Sanna takah, tiigi veereh», «Tulõ aga tulõ» ja viil mõni. Laulda tohis ütsindä, katõkõistõ vai kasvai terve laulukooriga.
Et asi viil uhkõmb vällä paistusi, sis passis mu peräst lava pääle sõita kas vai hobõsõga ni sinnä silgupütü veerütä.
Aigu aoluulidsõ Võromaa Uma Pido paikapandmisõs põra viil om. Hääd mõtlõmist ja märgotamist!
Valpri Liina
| | Mis sa arvat? |
| Ahnik naanõ kalamiihi segämän | | | Ollimi ilda aigu sõbraga Albri järve veereh haugõ püüdmäh.
Sõbral oll’ joba paar haugõ säläkotih ja lõpus sai ma kah üte havvõ! Hõiksi: «Seo om kilo är!» Toda kuuld’ üts umbõs 120 kg ja umbõs 40-aastanõ naanõ. Täl naas’ väega kadõ miil ja karas’ õkva mu sõbra kallalõ. Naas’ rüükmä: «Mis sa mu purdõ pääl olt!?» ja tõugas’ sõbra purdõ päält maaha!
Tahtsõ politseid kutsu, küsse, et kas ütekilost haugõ või ülepää püüdä ja nõudsõ püüdmislua näütämist. Ma olli tõõsõl puul järve ja kai murõligult sõbra Kaido vintsutamist päält.
Sõs lõpus hõiksi toolõ hõelalõ imändäle: «Meil om mastu aasta iist keskkunnaministeeriumilõ 180 kruuni ja mi või pia kõigi Eesti järvi pääl kallo püüdä! Ma olõ siin püüdnü joba sõs, kui sinno viil ilma sündünü es olõ!» Sõs tundsõ tuu daam mu är, visas’ pää sälgä ja läts’ sõnna lausmalda ärki!
Tõõnõ lugu juhtu Loosu järve veeren seo keväja, ku üts talomiis õiõnd, et ma tä purdõ päält suuri kokri püüdse. Lubasi esiki purdõ är lahku! Inemise omma iks tõõnõkõrd armõdu võhlu!
Otsa Kallõv, kalamiis
| | Mis sa arvat? |
| Lasva vald valisi ilosamba kodo | | | 7. rehekuu pääväl peeti Tsolgo rahvamajan lõikuspito. Tan sai rahvas teedä, määndse omma valla ilosamba kodo.
Konkuriirsõ katõsa tallo. Näist jäi sõgla pääle kolm. Lasva vallavolikogu esimiis Silla Arno ja abivallavanõmb Viitkini Anneli anni rõõmsidõ nägodõga teedä, et kolmas kotus tull’ Paidra küllä Kõrtsmanni tallo. Tõsõ kotusõ sai Tammõ talo Lauga külän ja edimädse Järvpõllu talo Kannu külän.
Kõik saiva üllätüse ja lilli. Edimäst kõrda mänge Tsolgon muusigamiihi punt «Mati pand». A pand’ kah, iks pillele pihta nii, et kõrva lätsi lukku!
Riitsaarõ Lainõ Paidra küläst
|
|
|
|
