| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | | | | Järvere poiss Lindsalu Kristo vidi kuuli pia tonni vannapapõrd. | | | | |
Vanapaprõ korjaminõ koolõn lätt jäl muudu. A kooli omma torssunu, et Räpinä paprõvabrik mass parhilla vanapaprõ iist kats kõrda veidemb ku keväjä.
Seo kuu algusõn kõrrald’ Sõmmõrpalo kuul edimäst kõrda vanapaprõ korjamisõ võistlusõ. Latsõ ja oppaja tõi kokko neli ja puul tonni vannapapõrd.
«Lenini teossit kiäki es tuu, a «Sotsialistligu Põllumajandusõ» vidi ma külh kotost är!» muhelõs paprõkorjamisõ vidäjä, oppaja Halleri Viia. Timä sõnno perrä oll’ ettevõtminõ väega populaarnõ: latsi perril, näide naabril ja sugulaisil oll’ aastidõga hulga vanno aolehti ja raamatit korjunu: «Eestläne om joba sääne kokkohoitja inemine, et tä ei taha midägi är visada, taht, et as’ast iks viil asja saasi.»
«Sai papõrd sõpru käest, külä päält, vanaimäl oll’ vanno aolehti,» kõnõlõs võistlusõ võitja Lindsalu Kristo (14), kiä vidi imä ja sõpru abiga kokko pia tonni paprõkraami. Avvuhinnas sai tä suurõ tsirklikomplekti ja kompvegipaki.
Kurõnurmõ talomiis Servä Taavi oll’ lahkõ miis ja vei kõik taa paprõ ilma rahalda Räpinäle är. «Ku olõsi pidänu auto iist masma, sis olõssimi paprõlõ pääle masnu,» ütles Halleri Viia. «Latsõ olli rõõmsa, et ku pall’o puid alalõ jääs, a tullõm oll’ koolilõ hää hallõ.»
Taa suurõ unigu paprõ iist sai kuul tsipa inämb ku 800 kruuni. Tuu iist võeti vabrikust joonistamis- ja tunnikontrollipapõrd, värvilist kartongi jne. Paprõvabrigu inemiisi kittüses ütles Halleri Viia, et taa väiku raha iist avitõdi valli võimaligult pall’o ja hääd vahtsõt kraami.
Paprõvabrigu pää Mälbergi Meelis tunnistas, et viil neli kuud tagasi massi nä sortmalda vanapaprõ tonni iist 400 kruuni. Parhilla om hind 200.
«Midägi olõ-i tetä, olõmi äriettevõtõ. Tõtõ om tuu, et väikeisi portsõ ümbretüütlemise kulu omma suurõmba,» ütles Mälberg. «Inemiisi tuud paprõ kvaliteet om mi jaos kehvemb. Tuu siän lövvüs iks ka muud kraami – kille vai säänest. Kododsõ paprõ kiud om lühemb, pakenditüüstüisi paprõ uma pikemb.»
Räpinä vabrikulõ tuvvas kuun 200-250 tonni vannapapõrd. Inämbüse toova (suurõ) firma, inemiisi tuudut kraami om nii 20 tonni.
Mälberg ütel’, et parhilla nä inämbät ei tahaki. «Tulõvigun, ku vahtsõ massina käümä saami, sõs külh.»
Sõski om vabrik Mälbergi ütlemise perrä latsi vanapaprõkorjamisõst väega huvitõt: võtt vasta egäsugust papõrd ja ütskõik ku pall’o. «Tahami ütiskunda harri: kõrd joba pruukmisõn olnu as’a ei olõ ega kõrd õnnõ praht,» kõnõl’ tä. Ku kuul kõrraldas vanapaprõ korjamisõ võistlusõ, sõs paprõvabrik avitas avvuhinduga vai kõrraldas võitjalõ klassilõ vabrikuga tutvassaamisõ.
Täämbädseni omma pall’o vannapapõrd toonu Räpinä ütisgümnaasium ja latsiaid Vikerkaar ni Põlva ütisgümnaasium.
Et paprõkorjaminõ avit’ latsilõ keskkunna hoitmist opada ja näile sai inne är lubatus, sis tege ka Sõmmõrpalo kuul tulõval aastal jäl paprõkorjamisõ võistlusõ.
«Ma olõ sis joba gümnaasiumin, a sõsar lätt kuuli ja ma avida timäl võistlust võita!» uut Lindsalu Kristo joba vahtsõt võistlust.
| | Mis sa arvat? |
|
|
|
