Nummõr' 114
Viinakuu 23. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Võrokiilne lavavõitlus, džuudo ja märdisandioppus
  • Uudissõ
     
  • Vannapapõrd kor’atas kehväst hinnast huulmada
  •  
  • Tähtraamatut saa Lindora laadu päält
  •  
  • Tulõ võrokõisi tõnõ tsõõriklaud
  • Elo
     
  • Veriora mänguas’ameistri
  •  
  • Kõnõldi õdagumeresoomõ kodost
  •  
  • Mihklipidol mõõdõti kardokit ja kürvitsit
  • Märgotus
     
  • Loka Toomas: miljoniga minno siist är ei meelütä!
  •  
  • Jälle öko ja rohilidsõmb elo
  • Kirä
    Innembi
    Perämäne külg
     
     
    Võrokiilne lavavõitlus, džuudo ja märdisandioppus
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
     
    Määndse omma võrokiilne džuudo ja tsihiotsmismäng, kuis minnä märdisanti ilma Vanilla Ninja laulõ laulmalda:tuud kõkkõ ja pall’ot muudki saava Võromaa latsõ nätä ja oppi võro keele nädälil 6.–10. märdikuu pääväni.

    «Ku muido teemi inämb koolioppust, sõs seokõrd om mõtõ latsilõ võro kiilt laembalt tutvambas tetä,» kõnõlõs võro keele nädäli pääkõrraldaja, Laube Kadri Võro instituudist. «Latsõ saava umalõ keelele lähkümbäle läbi tegemise nigu võitluskunst vai sis läbi laulu, tandsu ja pillimängu.»

    Laube Kadri ütles, et võrokiilsit laulõ laulda ja rahvatandsõ tandsi saa mitmõn Võromaa latsiaian.

    Koolilatsilõ omma tsipakõnõ keerolidsõmba as’a, näütüses põnnõv tsihiotsmismäng Põlva talorahvamuusõumin Karilatsin.

    Lasva valla Pikäkannu põhikoolin saa võro keele nädäli ütel pääväl oppi kõkkõ võro keelen: luudusluku oppas Kalla Urmas, võro kiilt Fastrõ Mariko, muusigat Laube Kadri esi.

    Et nädäli perämäne päiv om märdipäiv, sis inne, kolmapäävä, kõrraldas Võro naisiklubi kõigilõ huviliidsilõ võrokiilse märdisanti minegi oppusõ. «Sõs saava latsõ santmisõ aigu laulda iks noid laulõ, midä vanast laulti, mitte määnestki Vanilla Ninja luku,» ütles Laube Kadri.

    Riidi omma kõik oodõdu Võrolõ Võro Instituudi saali võro keele nädäli pidoligulõ lõpõtamisõlõ.

    Rahvalõ mängvä tandsus pilli «Vellekese» Tartost ja Laube Kadri luut, et taast tulõ uma keele sõbrulõ üts vahva õdak.

     
    Võro keele nätäl 6.–10. märdikuul 
      
    6.11 Pupitunni: Tubina Tuuli näütäs ja tsehkendäs Rõugõ ja Hargla rahvarõivit (kell 11.20 Varstu koolin, kell 12.15 Mõnistõ koolin, 13.30 Harglõ koolin).

    6.11 kell 9.55 Tagamõtsa Tarmo ja Trolla Agu oppasõ actiontiatrit ja lavavõitlust (Vahtsõliina koolin).

    7.11 Umakeelidse tunni Pikäkannu koolin.

    7.11 kell 14 Kirändüsretk «Otsimi hõpõluitsit» Võromaa keskraamadukogo latsiosakunnan.

    7.11 Tsihiotsmismäng Põlva Talorahvamuusõumin (ette kirjapandmisõga, tel 79 70310, 52 10671).

    8.11 «Räpinä kiil ja kihlkund» – Kalla Urmasõ loengu põhi- ja keskkoolilõ (Räpinä ütisgümnaasiumin).

    8.11 kell 15 Džuudotunn Võro spordihallin (oppaja Lehiste Riho).

    8.11 kell 16 Märdisandi kursusõ, kõrraldas Võro naisiklubi (Võro instituudi saalin).

    8.11 kell 18 Lauluõdak Võro muusigakoolin (Roose Celia, Punamäe Anita). 9.11 kell 10.30-15 Vallalinõ eesti-võro sõnaraamadu tegemine (Võro instituudin).

    9.11 kell 19 Tandsuklubi Roose Celiaga (Võhandu trahterin).

    10.11 kell 13 Jututarõ Saarõ Evariga (Võro pensionäre pääväkeskusõn).

    10.11 kell 17.30 Võro keele nädäli lõpõtus ansambliga «Vellekese» (Võro instituudin)

    Teedüs: www.wi.ee, tel 511 7348.
     
      
    Mis sa arvat? 
     
     
    JUHTKIRI
     
    Ütessä kõrda mõõda...
     
    Harju Ülle, päätoimõndaja
     
    Ess-suu lugu olõ-i viil otsagi saanu, ku mikandin om jälki vahtsõnõ maatsungmisõ asi jutus: AS Põlva Teed taht Setomaal Meremäe vallan naada dolo- ja lubjakivvi kaibma. 13 hektärri tsungõlmaad, mulgu kooni 12 meetrit, larm: olõ-i imehtä, et sääne asi paikligõlõ inemiisile ei miildü. Lubatas külh, et midägi hullu juhtu-i, a kiä tuu kõkkõtiidjä om, et taad nii kimmähe tiid?

    Hääd olõ-i kaibjil muud lupa, ku et tuu säitsme aasta joosul, ku tan kaivõtas, saa mõni inemine tüüd. Tuu om külh hallõ jutt, meil om jo tüüjõu, mitte tüüpuudus! Hädän ettevõtja pesvä viimätsegi jordo kotost vällä, et tüükässi saia, kiäki nakka-i kivikaibmisõ pääle tormi juuskma.

    Mi kandi edendäjä pruumva kodo tagasi meelütä hää haridusõ saanu nuuri, kiä sis võinu mi kanti vahtsõlõ elolõ herätä. Vaivalt, et säändsit nuuri säitsmeaastadsõ kivikaibmisõga meelütät. Ja kiä taht koto tsungõlmaa viirde?

    Umavalitsuisil häös kah egäsugunõ kriitikamiil, ku valda om uuta määnestki vahtsõt tehast. Olku sis kasvai raipõpalotusõ uma, nigu Virumaal Väike-Maarjan. Märgitäs, et tüükotussõ, massuraha jne. A perän tahtva inemise taa jälle as’a mant är kolli. Ku halvastõ lätt, sis tulõ vällä, et ehitämise, (kaibmisõ, tsungmisõ) luba om vällä ant pall’o kerge käega ja luudusõ-inemise nakkasõ tuu vasta kohut käümä.

    Inne tulõ iks kõvvä perrä märki, ku kopp maa sisse lüvvä. Vanasõna «ütessä kõrda mõõda, üts kõrd lõika» käü väega häste ka kivikaibmisõ kotsilõ.

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
     
      
     Uma Lehe sõbõr!