Nummõr' 113
Viinakuu 10. päiv 2006
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Eläjäpidämine häös kipõlt
  • Uudissõ
     
  • Sulbin alost’ võro keele tsõõr
  •  
  • Mihklilaadu lätsi kõrda
  •  
  • Luvvas ütisüs Kanepi kultuuri hoitmisõs
  •  
  • Avvuhind võro keele tutvastegemise iist
  • Elo
     
  • Himo maaelämise perrä nõsõs
  •  
  • Saru tütrik kai Ameerikat peris lähükesest
  • Märgotus
     
  • Tobrelutsu Peep: maainemise mõtlõminõ tuu Eestile kassu!
  •  
  • Umast laulupääväst inneskidse koorilaulja nägemise perrä
  • Kirä
    Kagahii
    Internetin
    Perämäne külg
     
     
     
    Tobrelutsu Peep: maainemise mõtlõminõ tuu Eestile kassu!
      
     
    Tobrelutsu Peebu meelest tulõsi mi kandin niimuudu turismi-ärri aia, et es pidänü inämb kuupit vai kusiraudsigurato kinni pandma. 
      
    Põlva ja Veriora vaihõlt Süvähavva küläst peri katõ latsõ esä Tobrelutsu Peep (36) om sääne miis, kiä kõnõlõs õgal puul kõva helüga, et kõgõ parõmb kraam ilman om iks tuu uma ja hää. Turisti joba uskva ja mi uma inemise pia kah.

    Olõt «ütsä ammõdi miis»: Eesti Ökoturismi Ühendüse juhatusõ liigõ, Rohilidsõ eräkunna alostajagrupi liigõ, uma ja hää kraami laadu «Ehe» vidäja jne. Jõvvat kõrralda eski pillipiknikkõ, peldikuseminäri... Kas tuud üte mehe jaos pall’o olõ-i?

    Tuu kotsilõ om tiidä ütlemine, et kes pall’o tege, tuu pall’o jõud. Rassõ üteldä, kost ma säändses olõ saanu. Jo ma iks olõ ummi vanõmbidõ lats.

    Latsõpõlv oll’ kistumada illos. Kuul oll’ hää. Keskkuuli lätsi koolivelju takan Räpinähe. Olõ õnnõlik, et sai säändse klassitävvega, nigu trehväs’, üten oppi.

    Edesi om olnu viil üts hüvä kuul Räpinäh – aianduskuul. Säält sai hindäle naasõ ja kae, tuu om tuu «tagalateenistüs», mis lask mul naidõ egätsugu asjoga tegeldä.

    Ku sakõst kodokanti jõvvat?

    Naanõ om Villändist ja ma olõ nigu puul henge Villändin ja puul koton. Nal’aga üteldä, et minno om nätä kartolivõtus ja tsiatapus.

    Uma kats kõrda kuun iks käü. Tõnõkõrd om tuu käümine külh häbemäldä lühkene ja hing om haigõ, a no eks egäüts piät umma risti kandma. Võiolla paari aasta peräst olõ jäl pikembält kodomail.

    Süvähavva Luudustalon olõt «edendüsnõunik», midä tuu tähendäs?

    Luudustalo om üle põllu mino ja sõsara Reeda kodotalost. Tuu talo sai timäle ja eks ma naksi tassakõistõ tedä avitama. Vast sõs tuu omgi tõisi sõnnoga edendämä. Ma olõ sõsarat laatulõ ja messele vidänü, tedä ka mitmõlõ poolõ sisse mässnü, koolituisilõ härgütänü.

    Tuu mitmõsugumaidsin seltsen juhatusõn olõk om joba sääne tüü, kost tsilgus egätsugu tiidmist ja ku kiäki tõnõ ei taipa nõvvo küssü, sõs sõsar iks küsüs. A ma olõ lahkõ ka kõigilõ tõisilõ ummi tiidmiisi jagama. Alata sõs turismist ja lõpõtada luudust säästvide keskkunnatehniga asjoga.

    Midä Mulgimaal tiit päält tuu, et ollit minevaasta järve pääl «Villändi paadimehes»?

    Andsõ Olustveren paar aastat maaturismi tunnõ. Tuuperäst käve eski viil Tarto ülikoolin ja sai õkva minevä kuu ammõdikooli oppaja tunnistusõ.

    A paadimehes olõminõ om üts nal’akas asi. Imelik, et mulkel hindäl ei olõ tahtmist ilosat luku «Käe ulatas noor paadimees..» säändses tetä, et inemiisil olõsi midägi rohkõmbat ku pall’a järve vahtminõ. Õdagu pandas katsa aigu paadilainutus kinni, a vot sõs om illos järve pääle minnä! Ja kas piät egäl olõma uma kaatri? Võisi olla rohkõmb lootsikit. Ja säändsit, nigu vanastõ, mitte plastikust!

    14. rehekuu pääväl tulõ Põlvan ökofestival. Ku pall’o sust api om olnu, et tan edimäst kõrda säänest asja tetäs?

    Ma olõ sääl «väikene vitin»: avida sõsarat tii kiitmise oppusõn. Tõnõ tähtsä kotus om turismi nukan, kos sõs kõnõlõmi rohilidsõst elost ja mu meelest siiä häste istvast ökoturismist. Sääl andas kätte ka viis vahtsõt EHE-tunnistust. EHE om eesti keeli «Ehtne ja huvitav Eesti» ja tuu andas turismitegejile, kes omma luudusõ ja ümbretsõõri olõmisõ kotsilt huulva ja lubasõ olla edespiten sama hää.

    Arva, et Lõuna-Eestin olõ-i mõtõt turismitegemisen suurõ ilma perrä ahvi ja pall’oga lüvvä. Tan om vaia tetä tassakõistõ ja nii, et tulõvigun inämb rohkõmb kuupit vai kusiraudsikide rato kinni ei panda.

    Festivalilõ om kokko kutsutu pall’o häid inemiisi, kes näütäse ummi tiidmiisi. Nä omma inämbüisi mikandi inemise, kellega om kimmähe hää juttu aia.

    Kas mi kandi inemise mõistva luudust hoita?

    Kimmähe mõistva! Tuu om üts väega vana ja väsünü jutt, kuis kotusõpääline inemine om laisk, ull ja ei mõista hindä koto hoita. Tuu algas joba tuust, kuis liinamiis käü ilosit kotussit nuul’man ja ei saa arvo, misperäst inemine taha-i ilosat kotust käest anda. Ju nä ulli omma, et rahanummõrd ei mõista?!

    Tõsõ kandi päält olõ kuulnu tiidläisi suust, et nä pidävä ullõs juttõs vanno miihi juttu aost, ku jõgi oll’ kallo täüs. No säändsidel, kes kohaligõ ja innekõkke vanno inemiisi juttu ullusõs pidävä, piäsi palga är võtma!

    Paar aastat tagasi kõnõl’ Koitjärve Teet Lahemaal talopojamõtlõmisõst ja tuu jutuga raput’ mitmit korgit nõnno. Timä näüdäs’ ammõtnigõlõ, et lihtsä inemise mõtlõminõ (esieränis tuu, kellel omma tuun kotusõn juurõ ja mäletäs aigu) või olla ratsionaalsõmb ja Eestile kasuligumb ku säädüsega paika pantut tiid ja piiri piten minnen.

    Määne asi inemiisi üllenpidämise-tegemiisi man sullõ kõgõ inämb vastamiilt om?

    Et uma sitt ja soga viiäs mõtsa alla. A tõsõlt puult – ku tuu ei olõ mürgütünn, sõs om kümne aasta peräst rämpsost sammõl üle. Ma arva, et õli maaha valaminõ ja muu sääne jääs egä aastaga vähämbäs.

    Ahjahh, üts asi om külh väega süäme pääl – larm. Vot, ku läät õdagu suu pääle ja üle tuu suu tulõ mõnõ matkalisõ vai pidotsõja makimusa. Massinaga mõõta või tuu olla vast õnnõ paar vatti, a luudusõn om tuu kavvõndalõ kuulda.

    Ma sai paar aastat tagasi prii päsemise Villändi perimüsmuusiga festivalilõ. Sai lainus kõrraligu mürämõõdumassina, käve esinemiisi piten ja mõõdi. Helü oll’ säädüse piiren, a kaâos väega ülemädse piiri lähkün.

    Inemine või hinnäst mitund muudu tappa: tege suitsu, juu viina, pruuk pulbrit. Ku olõt suur inemine, sõs om su uma asi, kuis hindäga ümbre käüt. A ku näütüses om noorõl imäl lats traksõga kaalan ja kargas sääl suurõ larmi seen, sõs om külh kuri karan.

    Näütüses Pillipiknigul Süvähavva külän om siiäni olnu mõtõ, et nii pall’o ku pill esi hellü tege, nii pall’o ka avitas. Perimüsmuusiga Lõikuspidol olli edimädse päävä kontsõrdi kõik ilma helüvõimõndusõlda ja inemiisile tuu miildü.

    Kuis lätt taa ökopeldigu-üleskitmise asi?

    Seo kevväi-suvi olli mino artikli Rohilidsõn Väretin. Kes ilma jäi, tuu või kaia www.greengate.ee ja otsi pdf alt. Seo keväjä tekk’ Sillamäe Angela Räpinäh lõputüü Kiidjärve-Koorastõ peldikide kotsilõ. Tuu tegemise man ma anni vähä nõvvo, a tudõng oll’ kah väega virk ja tüü sai väega hää.

    Midä arvati plaanist vanna Võromaad inämb ütte köütä: Umast Pidost, suurõst võrokõisi kokkosaamisõst, midä Põlva ja Võro maavanõmb omma vällä paknu?

    Hää olõsi, ku hindä unigu otsan kügelemine veidembäs jääs. Olõ trehvänü tuud, kuis ammõtnik lõpõt’ avitamisõ kõrrapäält, nigu olõsi väidsega lõigat – tä sai tiidä, et asi läts’ maakunna piirist puul kilomeetrit vällä. Prõlla om tuu ütine ja laemb nägemine, mis pääd nõst.

    Seogi festival võisi olla sääne, et es kaetanu maakunna piire ja üteldänü: vot, Rohilidsõmb elo om õnnõ «Põlvamaa värk». Hää, ku kõik ammõtnigu kaotanu tuu toolisündroomi hirmu. (Tuu om tuu, et hoiõtas toolist hirmsahe kinni, nii et inemiisi pääle ei jääki aigu mõtõlda.)

    Om sul midägi vällä pakku, miä võisi nuuri inemiisi, perrit tagasi Võromaalõ tuvva?

    Om rassõ üteldä säänest, millest õkva kassu om. Ku ma tuud tiiäsi, sõs olõsi ma esi ammu maavanõmb!

    Küsse Harju Ülle

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
     
      
     Uma Lehe sõbõr!